X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Ettevõtjate sõnul võiks välistööjõu kvoot olla kordi suurem

Foto: Siim Lõvi/ERR

Valitsus on asunud kaaluma välistööjõu kvoodi suurendamist või muude reeglite leevendamist. Ettevõtjate sõnul pitsitab tööjõupuudus pea kõiki valdkondi alates autojuhtidest ja ehitajatest, lõpetades hooldustöötajate ja inseneridega. Kvoot võiks nende hinnangul olla praegusest mitu korda suurem.

Hoolimata arvukatest eranditest näiteks it-sektorile on tööjõu sisserändereeglid liiga karmid ja ettevõtetel on keeruline välismaalt tööjõudu kaasata, leiavad tööandjad, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ükskõik, kellega räägid - transpordist, sotsiaalteenustest, it-st, tööstusest - igal pool on vajadus mingil hulgal kaasata ka välismaist tööjõudu," ütles tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas.

Lasnamäe veerel võrguseadmeid arendav Ericssoni tehas on viimased kaheksa aastat tööle meelitanud insenere.

"Tugevalt tunneme, et kompetentsidest on puudus, värbamisvajadus on suurem kui oskuste kättesaadavus Eestis on," ütles Ericsson Eesti personalijuht ja juhatuse liige Marge Rehepapp.

Pooleteist-kordset keskmist palka makstes võiks välismaalt värvata ka kvoodi piiranguta, aga tehnikute töötasu arvestades on palgamäär seaduses liiga kõrge, leiab Rehepapp.

"Ootus on, nii nagu on viimastel aastatel, olnud tugev IKT tarkvara arendajatele erandite tekitamisele, et need erandid tekiksid ka insnertehnilistele ametipositsioonidele," sõnas Rehepapp.

Veofirma Haanpaa veab üle Euroopa vedelkemikaale. Tegevjuht Tiit Parik ütleb, et oleks valmis tööle võtma kümmekond kvalifitseeritud autojuhti, keda Eestist ei leia. Aastaid istusid nende veokite roolis Valgevene juhid, aga nende töö- ja elamislube enam Eestis ei pikendata. Küll aga Lätis ja Leedus.

"Ja siis juhtubki nii, et need autojuhid, kes on siin välja koolitatud, kellega on olnud hea koostöö aastaid, pöörduvad Lätti ja Leetu ja me peame nad tagasi rentima sealt, makstes selle eest vahendustasu ja ka tööjõumaksud liiguvad nendesse riikidesse. Hästi rumal situatsioon. Kui me peame nendega konkureerima, siis ilmselgelt me ei suuda nendega konkurentsis püsida. Eestis on kolmanda maa autojuhte ca 2000, Leedus on neid 80 000. Vahe on 40-kordne," ütles Parik.

Ajale jalgu jäänud kvoodisüsteem ei peegelda välistöötajate tegelikku arvu, sest sellest minnakse renditööjõudu kasutades mööda, tõdeb ametiühingute poliitikasekretär Jaan-Hendrik Toomel.

Jättes kõrvale it-sektori ja tippspetsialistide värbamise erandid, lubaks kvoot Eestisse tuua tänavu 1303 kolmandate riikide välistöötajat.

"Seda sahkerdamist peaks vähem olema, see võiks olla eesmärgiks võetud. Muidu võib tekkida olukord, kus kvoodinumber ei oma erilist tähtsust selles osas kui palju meil võõrtööjõudu on. Alus võiks olla see, et standardid on samad nii väljast tulevale tööjõule kui ka kohalikule. Sama töö eest peaks maksma sama palka. Kui hakkame tooma sisse lõputult tööjõudu selle pärast, et oma tööjõud näib meile kallis, siis riigi areng ei ole selline nagu me tahaks," rääkis Toomel.

Arto Aasa sõnul tuleks palganõuded üle vaadata ja kaaluda võiks ka välistööjõu kvoodi kaotamist.

"Tunnetades kui keeruline see küsimus on poliitilisel tasandil, siis võiks see kvoot olla kolm kuni neli korda suurem. 5000 inimest aastas. Vaatame, kas see kvoot tuleks täis, see võiks optimaalne samm olla," sõnas Aas.

Valitsus lõi probleemiga tegelemiseks töörühma, mis kohtub järgmisel nädalal.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: