Majandusministeeriumi plaani järgi peaks Eesti majandus 10 aastaga kahekordistuma. Riisalo ütles "Esimeses stuudios", et üks suuremaid eesmärke on Eesti majanduse konkurentsivõime parandamine.

Riisalo selgitas, et majandusplaan ei jää lihtsalt teoreetiliseks paberiks, vaid välja tuleb valida selged prioriteedid, mida sel ja järgmisel aastal praktikas teha. Tema sõnul on majandusplaani üks lähemaid eesmärke liikuda selle poole, et tööjõu- ja hariduspoliitika toetaks ettevõtlust.

"Siin on lühike ja pikk vaade. Lühikese vaatega just täna tegelesime koos tööturupartneritega kolmepoolsetel läbirääkimistel – ministeerium, ettevõtjad ja ametiühingud – ja pakkusime ministeeriumi poolt välja plaani, mis on siseministeeriumiga läbi räägitud, kuidas saame liikuma kvalifitseeritud tööjõu juurdepääsu lihtsustamise Eesti ettevõtjatele," rääkis ta.

Riisalo täpsustas, et jutt käib praegu eelkõige välistööjõu sissetoomisest, sest tegemist on kiire meetmega.

"Reeglid muutuvad lihtsamaks. Täna neid tutvustasime. Ootame sotsiaalpartneritelt tagasisidet, et siis juba enne jaanipäeva saada selge raamistik paika ja kokkulepe, kuidas me saame sellega edasi liikuda niimoodi, et siia liiguksid tõepoolest inimesed, keda Eesti ettevõtjatel vaja on, ja samal ajal, et see ei kahjustaks ühelt poolt tööjõuturgu ja ei tekitaks julgeolekuohte," rääkis minister.

Tema sõnul soovib ministeerium tõsta välistööjõu kvooti, kuid seda selgete kriteeriumite alusel.

"Me loodame selle (kvoodi) kahekordistada," sõnas ta ja selgitas, et see puudutab neid sektoreid, kus on kvalifitseeritud tööjõudu vaja.

"Seda analüüsi me praegu täpsustame, mis need sektorid täpsemalt on. Info- ja tehnoloogiasektorile on meil see erand loodud, aga Eesti ettevõtjad, aga ka kutsekoja raportid, mis kirjeldavad Eesti tööjõuvajadusi, näitavad selgelt, et meil on paar tuhat sellist kõrge kvalifikatsiooniga töötajat puudu. Me peame endale aru andma sellest, et iga selline täitmata töökoht on terve hulk laekumata maksutulu," selgitas Riisalo.

Minister märkis, et lahenduse teine pool on kutseharidusreform.

"See tähendab, et me haridusministeeriumi ja loomulikult kutsekoja ja tööandjatega töötame koos, et selle kutseharidusreformi käigus teha kiired ja praktilised otsused selleks, kuidas anda inimestele selline haridus, mis ühelt poolt pakuks neile eneseteostust valdkondades, kus Eesti ettevõtjatel on tööjõudu vaja."

Eestil on suurinvesteeringute meelitamiseks omad eelised

Riisalo ütles, et kuigi Eesti ei suuda suurinvesteeringute siia meelitamiseks konkureerida nii tugevalt nagu suuremad riigid, on meil omad eelised.

"Ma ei alatähtsustaks siin endiselt Eesti maksukeskkonda. Ja meie konsensus on hoida seda sellisena, mis puudutab ettevõtteid puudutavaid, näiteks tulumaksu," ütles Riisalo.

Lisaks on soov lihtsustada asjaajamist. "Personaalne riik või andmepõhine riik, mida me ehitame uue digiriigi iteratsioonina, ei keskendu ainult neile teenustele, mis on kodanikele suunatud. /.../ Ettevõtja suuna peale me paneme suurema energia lähemal ajal kui kodaniku poole peale. Kui me kuskil suudame rakendada selle printsiibi, et andmeid esitatakse ainult üks kord, mis on ju tegelikult üle Euroopa deklareeritud printsiip, mis ei ole senimaani adekvaatselt teostunud, siis meil hea tahte korral on võimalik see ära teha. See loob ühe konkurentsieelise," selgitas minister.

Ta tõdes, et bürokraatia vähendamine pole lihtne. Riisalo sõnul on see distsipliini küsimus.

"Kui meil ei ole distsipliini, siis see asi läheb ainult hullemaks. Aga hea uudis on see, et tehnoloogilised võimalused on selleks olemas. Lähemal ajal läheme valitsusse sellega, et saada mandaat edasi tegutsemiseks, et me saaksime Eesti andmemajanduse uuele tasemele, et me teeksime veelkord auditi Eesti andmekogudesse. Sest aus ülestunnistus on see, et me tegelikult hetkel täit ülevaadet ei oma, kes, milleks, mis andmeid kogub," rääkis Riisalo.

"Tehnoloogilised arengud – kõige silmapaistvam osa siin sellest on seotud suurte keelemudelite ja tehisintellektiga. Kui lähtume õigetest printsiipidest, tagame õige kvaliteedi ja seda toetab õigusruum, siis meil on võimalik vabastada ettevõtja bürokraatiakoormast," lisas ta.