Colorado osariigi ülemkohus otsustas detsembris, et Trump ei tohi valimistel kandidaadina osaleda, sest ta osales niinimetatud ülestõusus 2021. aasta jaanuaris. Toona toimusid Washingtonis Trumpi toetajate rahutused, osa kellest tungis kongressi hoonesse valimistulemuste kinnitamise ajal. Trump esines oma toetajate ees kõnega mõni tund enne vahejuhtumi algust.

Colorado kohtute sõnul klassifitseerub Trumpi tegevus USA põhiseaduse 14. paranduse kolmanda lõike järgi ülestõusuks. Antud parandus pärineb USA kodusõja ajast ning selle eesmärgiks oli keelata konföderaatide ohvitseridel valitut ametit pidada.

Trumpi esindav advokaat Jonathan Mitchell rõhutas, et põhiseaduse 14. paranduses pole presidenti ametit loetletud. Samuti peaks tema sõnul selle paranduse järgi otsustama kandidaatide sobivuse üle kongress, mitte üksikud osariigid.

Demokraadist president Joe Bideni poolt ametisse nimetatud kohtunik Ketanji Brown Jackson nõustus, et kõne all olev parandus oli mõeldud just kodusõja tagajärgedega toimetulekuks, kirjutab Financial Times.

Mitchell nimetas 6. jaanuaril 2021 juhtunut rahutuseks, mitte ülestõusuks. Samas väitis Colorado kohtu ette juhtumi toonud valijate gruppi esindav advokaat Jason Murray, et tegemist oli palju tõsisema sündmusega.

"Esimest korda pärast 1812. aasta sõda sattus meie riigi pealinn vägivaldse rünnaku alla. Esimest korda ajaloos õhutas rünnakut ametis olev USA president võimu rahumeelse ülemineku takistamiseks," ütles ta.

Mitmed kohtunikud, kaasa arvatud demokraatidest presidentide poolt ametisse nimetatud kohtunikud, olid skeptilised, et osariikidel oleks õigus presidendikandidaate valimistelt kõrvaldada.

"Küsimus, millele tuleb vastata, on see, miks üks osariik peaks otsustama, kes saab USA presidendiks," ütles demokraadist presidendi Barack Obama poolt ametisse nimetatud Elena Kagan.

Ülemkohtu esimees John Roberts kahtles Murray argumendis, et osariikidel oleks õigus kandidaatide ametisse sobivuse üle otsustada. Robertsi sõnul tugineb Murray väide ühele teisele USA põhiseaduse parandusele, mis tegelikult pole küsimusega üldse seotud.

Ka vabariiklasest presidendi George W. Bushi poolt ametisse nimetatud kohtunik Samuel Alito väljendas muret, et ühe osariigi otsus võib mõjutada üleriigilist valimistulemust.

Colorado osariigi justiitsministeeriumi esindaja Shannon Stevenson vastas sellele, et tuleb lihtsalt nõustuda, et föderalismi vaatevinklist võib olukord olla segane.

Kui Alito küsis, kas Colorado ametnikud ei karda, et teised osariigid võivad vastumeetmena püüda kõrvaldada valimistelt teisi kandidaate, soovitas Stevenson Alitol säilitada usku USA süsteemi.

Lõplik ülemkohtu otsus tuleb alles mõned kuud enne USA novembrikuiseid presidendivalimisi. Donald Trump ja Joe Biden on praegu vastavalt vabariiklaste ja demokraatide eeldatavad presidendikandidaadid.

Tegemist on esimese korraga, kui USA ülemkohus üldse arutab kodusõjast pärit 14. paranduse mõju tänapäevastele valimistele.

Obama poolt ametisse nimetatud kohtunik Sonia Sotomayor hoiatas ainult Trumpi puudutava otsuse langetamise eest ning soovitas otsustada hoopis laiemalt 14. paranduse kasutamise üle.

Kuigi kohtunike esialgsed reaktsioonid Colorado kohtuasjasse on skeptilised, pole otsust veel langetatud. Kui USA ülemkohus peaks siiski kinnitama Colorado ülemkohtu otsust, innustaks see valijaid esitama sarnaseid kohtuhagisid ka teistes osariikides. Seni on sellised hagid teistes osariikides kas tagasi lükatud või ootavad ülemkohtu otsust.