Sünnijärgse kodakondsuse piiramine oli Vabariiklaste parteisse kuuluva Trumpi immigratsioonipoliitika üks peamisi punkte. Eelmise aasta esimesel tööpäeval ametisse naastes allkirjastas president koheselt ka vastava seadluse.

Kohus lükkas korralduse tagasi häältega 6:3.

Teisipäevase otsuse koostanud konservatiivne ülemkohtu esimees John Roberts märkis, et Trumpi korraldus rikub USA põhiseadust, mis tagab kodakondsuse peaaegu kõigile Ameerika Ühendriikides sündinud isikutele, välja arvatud mõned üksikud erandid.

"Kodakondsus on nii toona kui ka praegu tähendanud õigust omada õigusi – osaleda vabalt meie poliitilises kogukonnas," kirjutas Roberts. Ta lisas, et põhiseaduse 14. paranduse autorid laiendasid seda lubadust igale riigis vabana sündinud inimesele.

Trump andis seadlusega föderaalasutustele juhise jätta tunnustamata USA-s sündinud laste kodakondsus juhul, kui kumbki vanematest pole Ameerika kodanik ega seaduslik alaline elanik ehk "rohelise kaardi" omanik. 

Kriitikud süüdistavad Trumpi immigratsioonipoliitikas rassilises ja usulises diskrimineerimises.

Pärast USA kodusõda 1868. aastal ratifitseeritud 14. parandus annab kodakondsuse neile Ameerika Ühendriikides sündinud isikutele, kes "alluvad riigi jurisdiktsioonile". Selles tehti üksikuid erandeid, jättes välja näiteks välisdiplomaatide või vaenlase okupatsioonivägede lapsed.

Enne kohtuotsuse väljakuulutamist hindasid eksperdid, et Trumpi korraldus võiks mõjutada igal aastal kuni 250 000 sündiva lapse õiguslikku staatust ning nõuda veel miljonitelt perekondadelt oma vastsündinute kodakondsuse tõestamist.