Poliitiku ja kaheksa lapse ema Mailis Repsi sõnul on sündimuse langusel mitmeid tegureid. "Meil on noorte sünnitusealiste põlvkond väiksem, meil on väljaränne. Eriti tarkade, edukate ja haritud naiste hulgas. Maailm on avatud, inimesed saavad õppida ja töötada väljaspool Eestit," ütles Reps.

"Me peame mõistma, et meil ongi läinud noored inimesed haarama maailmas palju uusi asju. Nad elavad mujal, nad reisivad, tulevad tiiruga koju tagasi. Ja tavaliselt tullakse tagasi siis, kui arvatakse, et tahetakse pere luua," ütles Reps.

Reps nägi Hollandis õppides teistsuguseid peremudeleid kui Eestis, ning nähtu mõjutas teda. Tema hinnangul ei ole mõtet jääda ootama ideaalseid tingimusi laste saamiseks.

Repsi sõnul saab riik pakkuda toetusmeetmeid, kuid otsus saada laps on selgelt inimese isiklik otsus.

Poliitiku ja kolme lapse ema Lea Danilson-Järgi sõnul peaks sündimuskriisist rohkem rääkima.

"Üks selle kriisi lahendamise võtmetegureid on see, et me peamegi sellest hästi palju rääkima. Me peame rääkima ka sellest, et tegelikult täna on väga palju sellist soovimatut lastetust selle tõttu, et sünnitamist lükatakse edasi," ütles Järg.

Järg rõhutab, et riik peab omalt poolt pakkuma noorele perele kindlustuspoliisi.

"Kui meil ikkagi paari aasta jooksul elukallidus 40 protsenti kasvab, siis see väga otseselt paneb kaaluma seda, et kas ma saan endale üldse lapsi lubada," sõnas Järg.

"Toetuste pärast ei saada lapsi, aga kui puuduvad majanduslikud võimalused, siis võidakse lihtsalt lapse lapse saamine ära jätta," ütles Järg.  

Järg rõhutab ka, et naiste ja meeste vaheline vastandumine mõjutab sündide arvu.

Demograaf Mark Gortfelderi sõnul langeb sündimus kümne aasta perspektiivis kaheksa tuhande peale.

Noorte prioriteedid on Gortfelderi sõnul karjäär, töö ja palk. "Perekond ja abielu on seal tükk maad allpool," sõnas Gortfelder.

Ta rõhutab, et karjääri nõustamise kõrvalt tuleks ka lapse saamise planeerimist senisest rohkem esile tuua.

Ilma lapsetoetusteta oleks Gortfelderi sõnul sündide arv veel väiksem.

"Lühiajaline majanduslik loogika on võib-olla tõesti, et mida vähem sünnitada, seda parem. Võibolla siis ja ka meie rahandusminister on õnnelik, et peab vähem lapsetoetusi maksma, vähem vanemahüvitist maksma. Aga pikas plaanis on ikkagi meil kasulik, et need lapsed sünniksid," ütles Gortfelder.   

Järg ja Gortfelder nõustuvad, et koolides peaks paralleelselt karjäärinõustamisega pakkuma ka pereplaneerimise nõustamist.

Feminist Nika Kalantari sõnul on Eestis olematu sotsiaalne võrk.

Kalantari sõnul tuleb luua inimesele turvaline keskkond, kus ta tunneb, et saab hakkama.

Kalantari hinnangul oleks astmelisest tulumaksust palju kasu. "Minu puhtmaterialistlik nägemus on see, et Eesti teeb oma maksusüsteemi korda, et meil tuleb normaalne astmeline tulumaks, meil tuleb pankade maksustamine, ja sellest rahast saab siis luua infrasüsteemi. Saab pakkuda inimestele rohkem tasuta teenuseid või siis kontrollida hindu," ütles ta.

Kalantar ütles, et suhtelises vaesuses elavaid inimesi on palju, ning see mõjutab otsust saada lapsi. Kuid ta rõhutas, et raha pärast keegi lapsi ei saa.

Kalantari hinnangul ei tohiks inimesi survestada pere looma.

"Mu soovitus on ühiskonnale, et rahunege maha. Las inimesed teevad, mis nad tahavad oma eluga," ütles Kalantar. Ta lisas: "kui inimene tahab lapsi, siis ta saab. Kui te loote hea keskkonna, kus ta tunneb ennast turvaliselt, kus ta tunneb, et ta saab hakkama, siis äkki ta saab seal lapsi."