Ministeerium lubab õpetajate palgatõusuraha väljamaksmiseks eelarvet muuta
Omavalitsused ei ole veel kogu õpetajate palgatõusuks vajalikku raha riigilt kätte saanud, kuid rahandusministeeriumi kinnitusel jõuab palk õpetajateni õigel ajal ja kokkulepitud mahus ning riigieelarves tehakse selleks vajalik muudatus.
Eelmisel aastal otsustas valitsus tõsta õpetajate alampalka kolme protsendi võrra ehk 1803 euroni. 2024. aasta riigieelarvesse ei jõutud aga õpetajate palgatõusu muudatusettepanekut esitada, mistõttu tegi valitsus möödunud aasta detsembris määruse, millega nägi ette, et see makstakse välja toetusfondi väliselt.
Teisisõnu pidi õpetajate tänavune palgatõus tagatama nii, et lisaks valitsuse toetusfondile kasutataks selleks ka haridusministeeriumi eelarves sisalduva tulemusvaldkonna "Tark ja tegus rahvas" jaoks ette nähtud raha.
See ei olnud aga riigikontrolli hinnangul korrektne. Riigikontrolör Janar Holm teatas, et ministeeriumid ei tohiks saada ilma riigikoguta riigieelarvet muuta – kavandatust suurema palgatõusu jaoks saab toetusfondi mahtu suurendada ainult riigikogu, kes peab selleks riigieelarvet muutma.
Rahandusministeeriumist kinnitati ERR-ile, et palgaraha jõuab kindlasti õpetajateni õigeaegselt ja kokkulepitud mahus.
"Teemades, millele riigikontroll tähelepanu juhtis, oleme jõudnud ühisele arusaamisele – riigieelarves tehakse vajalik muudatus," ütles ministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Elina Kink ERR-ile.
Eelmisel aastal paika pandud palgatõus polnud õpetajate hinnangul piisav ning haridustöötajate liit ja haridusminister leppisid pärast jaanuarikuist õpetajate streiki kokku, et õpetajate palga alammäär tõuseb 1820 euroni.
Tallinna haridusameti juhataja Kaarel Rundu ütles, et esimene palgatõus toimus 1. jaanuaril ja selle aluseks oli Tallinna linnavalitsuse määrus, millega pandi paika haridusameti hallatavate asutuste töötajate palga alammäärad.
"Tallinnas on kehtestatud üldhariduskoolide õpetajate alampalgamäär 1803 eurot, sarnane otsus on tehtud ka lasteaedade, kutsekooli ja huvikoolide õpetajate palgamäära osas. Üldhariduskoolide puhul on kateallikaks riigi toetusfond. Lasteaedade, kutsekooli ja huvikoolide õpetajate palgatõus tagatakse linna eelarve vahenditest," selgitas Rundu.
Teist, streigi tulemusel saavutatud palgatõusu ei ole Rundu sõnul veel toimunud, sest selle aluseks olevat määrust ei ole valitsus veel muutnud.
Setumaa vallavanem Raul Kudre ütles teisipäeval, et neile pole riik toetusfondi lisaraha veel üle kandnud, kuid nemad on oma vahenditest valla haridustöötajatele detsembris riigikogu poolt määratud palgatõusu välja maksnud.
Mis puudutab teist palgatõusu, siis seda Kudre sõnul välja maksnud pole ning ta ei osanud öelda ka seda, millal seda teha võiks, sest puudub kindlus, millal riik võiks vallale selleks vajaliku raha eraldada.
Elina Kink rahandusministeeriumist märkis, et õpetajate palgatõusu puhul tuleks silmas pidada ka tervikut ehk seda, mis otsustati sõltumata õpetajate streigist: selle aasta eelarvega suunati valitsuse kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfondi haridusministeeriumi valitsemisala eelarvest 17,185 miljonit eurot täiendavalt üldhariduskoolide toetuseks seoses õpilaste arvu täpsustumisega, sealhulgas õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate palgakulu, tegevuskulutoetuse, õppekirjanduse, õpetajate ja juhtide täienduskoolituse ja koolilõunaga.
Lisaks suunati 5,6 miljonit eurot riigikoolidele eesti keelest erineva emakeelega õpilaste täiendava eesti keele õppe ja eestikeelsete lisategevuste korraldamiseks ning Ida-Virumaa koolide õpetajate, tugispetsialistide ja juhtide palgalisaks.
Toimetaja: Karin Koppel