Muudatusettepanekuga suunatakse täiendavalt vahendeid õpetajate palga tõusuks.

"Seoses sellega vähendatakse Teadussüsteemi programmi tegevusest Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine rohetehnoloogia teadmuskeskuse loomiseks kavandatud vahendid tegevusele Juurdepääasu tagamine üld- ja kutseharidusele ning suunatakse 5 miljonit eurot riigieelarve seaduse § 48 lõikes 1 nimetatud kohalike omavalitsuste toetusfondi üldhariduskoolide õpetajate palkadeks," seisis muudatusettepaneku selgituses.

Riigieelarve seaduse muudatusega suunatakse täiendavalt õpetajate palkadesse 13,5 miljonit eurot, millest kohalike omavalitsuste toetusfondi suunatakse selle tulemusel 9,273 miljonit eurot.

Õpetaja palga alamäär kasvab 1820 euroni, millele lisandub 20 protsenti diferentseerimise osa. Kokku kasvab arvestuslik keskmine 6,6 protsenti 2184 euroni. Õpetaja palk moodustab riigi keskmisest palgast 112 protsenti.

Eelmisel aastal otsustas valitsus tõsta õpetajate alampalka kolme protsendi võrra ehk 1803 euroni. 2024. aasta riigieelarvesse ei jõutud aga õpetajate palgatõusu muudatusettepanekut esitada, mistõttu tegi valitsus möödunud aasta detsembris määruse, millega nägi ette, et see makstakse välja toetusfondi väliselt.

Teisisõnu pidi õpetajate tänavune palgatõus tagatama nii, et lisaks valitsuse toetusfondile kasutataks selleks ka haridusministeeriumi eelarves sisalduva tulemusvaldkonna "Tark ja tegus rahvas" jaoks ette nähtud raha.

See ei olnud aga riigikontrolli hinnangul korrektne. Riigikontrolör Janar Holm teatas, et ministeeriumid ei tohiks saada ilma riigikoguta riigieelarvet muuta – kavandatust suurema palgatõusu jaoks saab toetusfondi mahtu suurendada ainult riigikogu, kes peab selleks riigieelarvet muutma.

Riigikontrollist öeldi reedel ERR-ile, et Kallas ongi nüüd valinud selle tee, mida riigikontrolör õigeks pidas.

"Riigikontrolör Janar Holm on korduvalt rõhutanud, et lisaraha õpetajate palgatõusuks saab riigieelarves ette nähtud omavalitsuste toetusfondi jõuda vaid 2024. aasta riigieelarve seaduse muutmise kaudu riigikogus. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas on nüüd riigieelarve muutmise ettepanekuid esitades valinud just sellise tee, mida riigikontrolör on algusest peale pidanud korrektseks ja ainuvõimalikuks," lausus riigikontrolli nõunik Toomas Mattson.