Pärnu külje all asuv Seljametsa küla rahvamaja pani idee pulmakleitide näitusest idanema juba möödunud kevadel. Teostuseni jõuti aga sel talvel, kui rahvamajja jõudis nii Seljametsalt, Paikuselt, Pärnust kui ka Häädemeestelt kokku 21 pulmakleiti.

"Tegime üleskutse tuua siia pruutkleidid ja pulmapäevaga seonduvad esemed ja meie üllatuseks tuli neid päris palju. kõige vanem on 1961. aastast ja kõige viimane on siis 2023. aasta pulmakleit. See on minu enda pulmakleit," ütles Seljametsa muuseumi pedagoog-varahoidja Krista Vessmann.

Üks roosa kleit on 1983-ndal aastal abiellunud Tiiu kleit ja kuna talle ei meeldinud loor, siis meisterdas tema tulevane abikaasa talle metallitöökojas krooni. Tiiuga samal aastal abiellus Seljametsa rahvamaja direktor Eda Naaber, kelle pulmakleiti võib samuti näitusel näha.

"Olime väga noored, 18-aastased mõlemad. Kleit sai valitud hästi lihtne, lasin õmmelda, peig maksis õmblemise kinni, maksis 25 rubla," rääkis Naaber.

Näituse kõige vanemad kleidid on aga Eda Naaberi ämma Helgi kleidid.

"21. jaanuaril 1961. aastal registreeriti abielu ja 15. aprillil oli kiriklik laulatus ja oli pulmapidu. Oleme küsinud, et kuidas ja miks olid need kaks asja eraldi, siis tuli välja, et siga oli kasvamas, aga jaanuarikuus ei olnud siga veel valmis lauale minema ja sellepärast pulmapidu edasi lükkus," rääkis Naaber.

Tänapäevased pruutkleidid jõudsid Eestisse 20. sajandil.

"Siis hakati kasutama heledatoonilist kleiti, mis oli siis võib-olla isegi et leerikleidina kõigepealt kasutusel. 19. sajandi lõpul tehti veel ikkagi villaseid jakke ja seelikuid. Valge kleidi traditsioon iseenesest on tulnud siiski kuninganna Victoria ajast ehk siis tema pulmadest, kus ta siis esmakordselt kandis valget maani kleiti," rääkis Pärnu muuseumi peavarahoidja Piret Pedanik.