5200 suusasõbra toitlustamiseks kulub tonnide viisi toitu. Toidukaup korjatakse kokku päev enne ürituse toimumist erinevatest kaubaladudest. Kaubaauto peale laoti 1500 kilogrammi supipõhjasid, 150 kilogrammi soolakurki, 1300 kilogrammi banaani ja sinna lisandus 700 pätsi leiba ja 10 000 kuklit.

Tähtis on ka kuum vesi, mida spordijoogi, kisselli ja supi valmistamiseks kulub ligi 20 tonni. Juba aastakümneid jõuab Tartust A Le Coqi õlletehasest kuum vesi tühermaal olevatesse toitlustuspunktidesse tsisternautoga võistluspäeva varahommikul.

Kuid nii nagu elus ikka, tuleb valmis olla igasukusteks ootamatusteks.

"Eelmisel aastal uppusime küll ikka kapitaalselt ära – üle poole ratta istusime mülkas sees. Ja paraku juhtus siis see asi ka, et ei saanudki vett maha pumbata, kuna pump ka kiilus kinni. /.../ Too parkla, mis sinna tehti ja kus ma tahtsin ringi keerata, oli ikkagi pikalt lume all, paraku uppus ära, aga ei ole hullu," meenutas Valio Eesti piimaauto juht Raivo Pihlapuu.

Toitlustuspunkte on maratoni rajal kokku seitse. Samal ajal, kui suusatajad Tehvandil ennast soojaks võimlevad, askeldavad vabatahtlikud juba teeninduspunktides. Stardist 12 kilomeetri kaugusel asub Matu teeninduspunkt, kus töö läks pühapäeva hommikul lahti enne kella kaheksat – viimase lihvi sai ka legendaarne mustikakissell, millele õiget maitset on võlunud 30 aastat vabatahtlikuna töötav Julia.

"See on üsna määriv töö. On inimesi, kes hoiavad sellest eemale ja on inimesi, kellele see väga meeldib. Aga suusatajad küsivad seda palju, mõned sõidavadki Tartu maratoni, tundub, selle pärast, et saaks mustikakisselli," rääkis Julia.

"See pulber, millest seda tehakse, lahustub üsna keeruliselt. See on siin enne n-ö ära sulatatud väiksema koguse veega ja nüüd me saame teha niimoodi, et see peaks olema selle õige maitse ja konsistentsiga," selgitas ta.

Suusatamise saabumise ajaks olid valmis lõigatud ja tükeldatud ka leivad, banaanid ning soolakurgid.

"Tuleme kokku – see on meile sõprade vahel tore kokkusaamine – ja siis me lõigume siin koos. Aga täna on külm ja siis me eelnevalt valmistame ette, lõigume ikka soojas ruumis ära kurgid ja leivad ja paneme juba valmis, et meil oleks siin lihtsam," kirjeldas vabatahtlik Eike.

Teadmine, kui palju ühes või teises punktis toitu ja vett kulub, on tekkinud ajaga.

"Siin alati käib selline klaaskuuli veeretamine juurde, vaadates ilmateadet, kui rasked olud tulevad. /.../ Esimestes punktides süüakse, juuakse vähem. Lõpu poole, kus juba väsimus on tulnud ja suuremates punktides omavahel sotsialiseerumine on suurem, süüakse rohkem. Palu punktis melu käib, see kõik on väga teretulnud, sinna kulub rohkem," selgitas Tartu maratoni teenindusjuht Kaupo Tammemäe.

Kuula ka Vikerraadio "Spordipühapäeva" reportaaži: