Tatsi selgitas, et Avdijivka juures on rindejoon püsinud 2014. aastast, kuid kohe Venemaa täiemahulise sissetungi algusest 2022. aasta veebruaris on seal ründetegevus väga aktiivne olnud.

Ukraina on öelnud, et neil on laskemoona vähe ja see oli üks põhjustest, miks ka Avdijivkast taanduda tuli.

"Eks peamisi põhjuseid tuleb otsida sellest, et ukrainlastel on tõenäoliselt lahingmoona hetkel vähe. Neil on seda ilmselt vähe nii suurtükimoonas kui ka õhutõrjemoonas ja muus, mis on avalikust eetrist läbi käinud. See on vaid see, mida avalikult öeldakse, kuid tõenäoliselt seal mingisugune tõepõhi taga on, sest linnast välja pidid nad tõmbuma," rääkis Tatsi.

Väidetavalt saatis Ukraina sel nädalal Avdijivka juurde ka lisajõude. Tatsi selgitas, et kuna vastase surve all taandumine võib olla kõige raskem sõjaline operatsioon, siis seda oma jõududega teha on väga keeruline. Seetõttu võis olla lisajõude appi vaja.

"Sisuliselt sa pead vastasele piltlikult öeldes vastu nina andma selleks, et ta hetkeks järele mõtleks, ja siis sel hetkel just välja tõmbama. Aga kui sul on piisavalt palju jõudu, et seda teha, siis milleks üldse välja tõmmata, eksole Järelikult ongi kedagi vaja appi. Ja kas algselt selle mõttega, aga selgelt lõpuks seda funktsiooni see (appi saadetud) kolmas ründebrigaad ka täitis," rääkis major.

Kõige kriitilisemaks läks Avdijivkas Ukraina vägedele olukord siis, kui Vene väed linna jõudsid.

"Enne seda toimus linnakaitse linnast väljas ja seda väga lihtsal põhjusel – kui vastane siseneb linna, siis seal on tal palju lihtsam ka sinu kaitsepositsioonile läheneda, kasutades neid samu maju kattevarjuna. Jah, sul on ka endal lihtsam varjuda, aga olles arvulises vähemuses, siis mingil hetkel oled sa seal linnas olukorras, kus sa lihtsalt piltlikult öeldes ei suuda kõiki auke kinni toppida. Ja siis, kui sul on vastane, kes ei hooli inimkaotustest, saadab rünnakugruppe massina peale, siis varem või hiljem nad mõne augu jälle kuskilt leiavad, kust läbi imbuda ja seda ära kasutada," rääkis Tatsi.