Aasta lõpus ametisse astuv järgmine Euroopa Komisjon peaks lähenema julgeoleku küsimusele ühiselt ehk sarnaselt sellega, kuidas tegutseti koroonapandeemia käigus, ütles Kallas pühapäeval Bloombergile.

"Oleme olukorras, kus me peame investeerima rohkem ning [uurima], mida me saame koos teha, sest üksikute riikide emiteeritavad võlakirjad oleks liiga väikesed. Eurovõlakirjadel saaks olla palju suurem mõju," ütles Kallas.

Ühise laenamise ideed EL-i kaitsevõime suurendamiseks toetavad ka Prantsuse president Emmanuel Macron ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel. Samas suhtuvad ideesse pigem vaoshoitult konservatiivsema rahanduspoliitikaga riigid nagu Holland ja Saksamaa.

Euroopa kaitsevõime ja Ukraina toetamine olid peamisteks pühapäeval lõppenud Müncheni julgeolekukonverentsi peamised teemad. Kui EL suutis kuu alguses leppida kokku 50 miljardi euro suuruses Ukraina abipaketis, siis USA kongress ei suuda veel vastu võtta välisabipaketti, millest 60 miljardit dollarit on mõeldud Ukrainale sõjaabiks.

Siiski on Kallas optimistlik, et kongress suudab Ukraina abistamises kokkuleppele jõuda.

"Tunne on, et viibides siin saavad nad võib-olla paremini aru sellest, mis on kaalul," ütles peaminister konverentsil osalenud USA seadusandjate kohta.

Kaja Kallase sõnul peab Euroopa astuma uusi vahetuid samme Ukraina abistamiseks, tegeldes samal ajal oma kaitsetööstuse arendamisega.

"Me peame tegema kõike. Euroopa on teinud palju ning see peab tegema veelgi rohkem. See on selge," ütles peaminister.

Kallase sõnul on mõne riigi jaoks Vene oht siiamaale kõigest intellektuaalne väitlus.

"Sõnades nad saavad aru ja avaldavad toetust, kuid tegudes nad ei tee sama palju, sest nad ei tunne päriselt, et tegemist on sellise ohuga," ütles peaminister.

Üks EL-i riikide seas erimeelsusi tekitav küsimus on vaidlus selle üle, kas EL-i tugi relvahangete rahastamisel peaks laienema väljaspool ühendust asuvatele tarnijatele. Prantsusmaa soovib, et EL-i raha kulutataks ainult EL-i sees.

Samuti on erinenud riikide lähenemine enda laovarudest Ukrainale abi osutamisse. Paljud riigid kardavad, et senisest suurema abi osutamine kahjustab nende endi kaitsevõimet.

"Ma ei näe nende ladusid, kuid kui meie suudame väikese riigina siiamaale leida asju, mida me saame saata, siis olen kindel, et ka suurtel riikidel on asju, mida nad saavad anda või tarnida Ukrainale, et see suudaks ennast kaitsta," ütles Kaja Kallas.

Eesti on samuti kutsunud liitlasi üles täitma varem antud lubadust ning kulutama 0,25 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP) Ukraina abistamiseks järgmise nelja aasta jooksul. Selline toetus võiks kallutada kaalukausi sõjas Ukraina kasuks.

Samuti andis Kallas pühapäeval intervjuu Financial Timesile, milles ta kutsus lääneriike üles konfiskeerima ja andma Ukrainale üle külmutatud Vene varad enne novembris peetavaid USA presidendivalimisi.

"Valimised on alati rahutu aeg. Enne olulisi valimisi on alati parem teha kõik, mis võimalik," ütles peaminister.

Endise USA presidendi Donald Trumpi eeldatav tõusmine vabariiklaste presidendikandidaadiks on tekitanud hirme, et USA toetus Ukrainale ja suhted liitlastega võivad tema valimisvõidu puhul valimiste järel kannatada.

Praeguse USA presidendi Joe Bideni administratsioon on korduvalt avaldanud liitlastele survet 260 miljardi euro väärtuses külmutatud Vene varade konfiskeerimiseks. Lõviosa neist vahenditest ehk 191 miljardit eurot on külmutatud Belgia arvelduskojas Euroclear.

Eesti on pikalt toetanud Vene varade konfiskeerimist, kuid Prantsusmaa ja Saksamaa on idee suhtes vaoshoitud, viidates õiguslikele küsimustele, Vene vastumeetmetele ja võimalikule mõjule finantsstabiilsusele.

Kallas ütles, et Vene varade konfiskeerimine võiks aidata kaasa Venemaa poliitilisele isolatsioonile ja kiirendada sõja lõpu saabumist.

"See on majanduslik surve, mida me võime asetada Vene majandusele, et tuua lähemale selle sõja murdepunkti," ütles peaminister.

Euroopa Liidu algatusel hakati Haagis eelmisest aastast alates pidama arvet Venemaa poolt Ukraina riigile, ettevõtetele ja üksikisikutele tekitatud kahju üle. Kaja Kallase sõnul võiks kasutada Vene külmutatud varasid nende kahjude katmiseks.

"Kui midagi järele jääb, saame selle Venemaale tagasi anda," lisas ta.