Kallas rääkis saates, et kõik lääneriigid peavad Ukraina abistamiseks rohkem tegema ning otsima selleks uusi lahendusi.

"Kui meil on lüngad, siis mõtleme, kuidas me saame nende lünkadega tegeleda. Mul oli Münchenis kohtumisi kaitsetööstustega, kuidas kokku tuua Eesti tehnoloogiasektor ja kaitsetööstus. Me oleme algatanud eriplaneeringu kaitsetööstuspargi rajamiseks. Samasuguseid algatusi on ka teistes riikides. See võtab kõik aega. Seetõttu peame veel mõtlema, mida me kõike saame teha selleks, et see sõda ikkagi lõppeks," rääkis ta.

Kallas märkis, et kui vastab tõele Tšehhi presidendi hiljutine sõnum, et maailmas on 800 000 mürsku, mille võiks Ukrainale anda, siis tuleb alustada läbirääkimisi selleks, et need mürsud tõesti võimalikult kiiresti Ukrainasse saaks viidud.

"Usun, et kui tšehhid selle välja käisid, siis nad on teinud oma uurimistöö ja suhelnud. Aga kindlasti siis need riigid, kellel need on, peaksid tegema kas kokkulepped, kuidas see Ukrainasse saaks jõuda," ütles ta.

"Eks see küsimus on meil suurtele liitlastele ka. Me pidevalt mõtleme, mida me saaks veel anda, et ukrainlasi aidata, ja usun, et kindlasti on ka teiste ladudes selliseid asju, mida nad saaksid veel saata, et ukrainlased peaksid vastu," lisas Kallas.

Kallas tõdes, et paljudes riikides ei ole julgeolekuga seotud teemad esil.

"Kui võtame uuringud, mis on erinevates riikides Euroopa Parlamendi valimistega seotud teemad, siis vist olid Taani, Poola ja Eesti, kus peamine teema on julgeolek, mis inimestele muret teeb. Teistes riikides oli küll kliima, küll migratsioon, küll teised mured. Aga ma Müncheni julgeolekukonverentsil kohtusin mitme peaministriga ja nad ütlesid, et ka nende avalikkuse arvamus on ikkagi muutumas, et see oht või reaalsus on kohale jõudmas. Ma loodan, et ei ole liiga hilja lihtsalt," rääkis Kallas.