"Loomulikult me tõstatame selle teema, et öelda, et vajame innovaatilisi rahastamise allikaid. Me ei taha alustada arutelu pakutavatele või kasutamiseks sobivatele rahastamisallikatele piirangute seadmisest. Seega tuleb meie arvates eurovõlakirju kaaluda," ütles üks anonüümseks jääda soovinud Prantsuse presidendiadministratsiooni allikas Financial Timesile.

Lisaks EL-i enda kaitsevaldkonna vajadustega tegelemisele otsivad ühenduse valitsusjuhid viise, kuidas Ukrainale veel relvaabi osutada. Kaalumisel on ka külmutatud Vene varadelt teenitud kasumite suunamine Ukrainale relvade ostmiseks, mis võib jääda aga heaks kiitmata Ungari ja veel mõne riigi, nagu malta ja Küpros, vastuseisu tõttu.

Samuti tuleb arutlusele Euroopa Investeerimispanga (EIB) mandaadi muutmine, et sel oleks lubatud investeerida senisest rohkem kaitsevaldkonda. Liikmesriigid leppisid juba eelmise aasta lõpus kokku, et uute rangete EL-i eelarvereeglite järgi kehtivad erandid riigikaitsekulutustele.

FT ajakirjanike nähtud ülemkogu järelduste mustandi järgi kutsutaksegi EIB üles muutma oma kaitsetööstusele laenude väljastamise poliitikat ning praegust topeltotstarbega toodete määratlust. Praegu on pangal lubatud investeerida ainult selliste kaupade tootmisse, mida saab kasutada nii sõjalisel otstarbel kui ka tsiviilelus.

Kuigi lisaks Prantsusmaale toetab riigikaitse-otstarbeliste eurovõlakirjade väljastamist 100 miljardi euro ulatuses ka Eesti peaminister Kaja Kallas, on ettepaneku vastu mitmed konservatiivsemat rahapoliitikat toetavad riigid, nagu Saksamaa, Taani ja Holland.

"Me peame leidma viisi rahastamaks meie kaitsetööstuse tugevdamist ning Ukraina abistamist. Meil on vaja Euroopa raha, kuid [eurovõlakirjades kokkuleppimine] on väga keeruline," ütles Soome peaminister Petteri Orpo ajakirjanikele kolmapäeval.

Ühe anonüümseks jääda soovinud Saksa ametniku sõnul tõmbab arutelu eurovõlakirjade üle ainult tähelepanu eemale Ukraina abistamise teemalt.

"Arutelu võimalike täiendavate rahastustööriistade üle tulevikus võib olla intellektuaalselt stimuleeriv, kuid see ei aita praeguses olukorras, ütles ametnik.

Samas toetab Macroni ideed avalikult Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel, kes soovib arutelu pidamist selle üle neljapäeval.

"[Eurovõlakirjad] võiksid olla suur võimalus tugevdada meie tehnoloogilist innovatsiooni ning tööstusbaasi," kirjutas Michel sel nädalal mitmes Euroopa ajalehes ilmunud arvamusartiklis.

Saksa ametniku sõnul ületab aga Michel oma volitusi.

FT ajakirjanikega suhelnud allikate sõnul eemaldatigi kõik viited eurovõlakirjade võimalikule kasutamisele ülemkogu järelduste mustandist.

Samas on idee toetajad optimistlikud, kuigi eurovõlakirjade kasutamise vastu olevad riigid on enamuses.

"Teie nimetate seda vähemuses olemiseks, kuid seda saab pidada ka teistest eespool olemiseks," ütles üks ametnik riigist, mis toetab eurovõlakirjade emiteerimist kaitsekulutuste katmiseks.