Uuring maksis 61 000 eurot. Aretajad peavad selliseid uuringuid mõttetuks. Järgmine uuring on kavas läbi viia novembris, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Eesti hobusekasvatajate selts peab kolme ohustatud tõu - eesti hobuse, eesti raskeveohobuse ja tori tõuraamatuid. Tõuaretamisel on oluline info, mida välisel vaatlusel ei saa - et milline on kehahoiak, käik sammus ja traavis. Ja kas on leplik.

Eesti hobusekasvatajate seltsi tegevdirektor Krista Sepp ütles, et läbi geneetiliste uuringute saab ka hobuse tervist, luustikku ja sigivust iseloomustada.

Viimane maaeluministeeriumi tellitud ja maaülikooli läbi viidud uuring keskendus tori hobuse põlvnemisele. Hobusekasvatajate selts ei saa aga ministeeriumilt uurimises kasutatud hobuste nimistut. Selline oli kokkulepe omanikega, kes kuulusid mitmesse erinevasse aretusühingusse, selgitab maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Pille Tammemägi.

"Nende hobusekasvatajatega oli selline kokkulepe, mis sai ka fikseeritud. Aretusühingul praegu ei ole meie silmis sellist õigustatud ootust neid andmeid kätte saada. Kui nüüd loomaomanikud ise soovivad, siis selline andmete avaldamine oleks võimalik," sõnas Tammemägi.

Krista Sepp ütles selle peale, et uuringu lõppedes ei tohiks olla takistusi aretajatele kogu uurimusmaterjali edasiandmiseks. "Aretajad teevad ju ikkagi hobuste andmetele toetudes järgnevaid aretusotsuseid," sõnas Sepp.

Ilmselt peavad aretusühingud hobuste omanikega kokku leppima, sest ministeeriumiga sarnasel seisukohal on ka andmekaitseinspektsioon. Igal juhul praegu uuringust tulenev jääb aretajatele napiks.

"Praeguseks on see uuring andnud selliseid üldisi teadmisi, aga aretusprogrammi muudatusteks abi on nullilähedane," märkis Krista Sepp.

Maaeluministeerium valmistab ette järgmist uuringut, mis toimub novembris ja puudutab eesti raskeveohobust. Praegu pole veel selge, milline on kokkulepe tulemuste avalikustamises.