"Valgevene režiimi nn valimised ei vasta täna ühelegi demokraatlikule standardile, meenutades pigem sõjalist operatsiooni oma kodanike, põhiseaduse ja terve mõistuse vastu. Kutsun valgevenelasi ja rahvusvahelist üldsust tungivalt üles see pettus kategooriliselt tagasi lükkama," ütles Tsihhanovskaja pühapäeval sotsiaalmeedias tehtud pöördumises.

The #Belarus regime's so-called elections today fail to meet any democratic standards, resembling more a military operation against its own citizens, the constitution & common sense. I urge Belarusians & the international community to categorically reject this sham. pic.twitter.com/oPDqDvvQpQ

— Sviatlana Tsikhanouskaya (@Tsihanouskaya) February 25, 2024

"Kandidaatide nimekirjas pole inimesi, kes pakuksid tõelisi muutusi, sest režiim on lubanud osaleda ainult talle mugavatel nukkudel," ütles Tsihhanovskaja oma videopöördumises. "Me kutsume üles boikoteerima seda mõttetut farssi, ignoreerima neid ilma valikuvõimaluseta valimisi, vahendas The News Tribune.

Pühapäevased hääletused on Valgevenes esimesed pärast 2020. aasta augustis peetud presidendivalimisi, millel Lukašenko saavutas repressioonide ja võltsimisega kuuenda ametiaja. See vallandas riigis enneolematu massimeeleavalduste laine, tuues tänavatele sadu tuhandeid inimesi. Võimud suutsid siiski protestid vaigistada, ajades meeleavaldused jõhkra vägivallaga laiali, arreteerides üle 35 000 inimese ning sulgedes ja keelustades sajad sõltumatud meediaväljaanded ja valitsusvälised organisatsioonid.

Praeguseni on trellide taga üle 1400 poliitvangi, sealhulgas opositsiooniparteide juhid ja tunnustatud inimõiguste kaitsja Aless Bialiatski, kes pälvis 2022. aastal Nobeli rahupreemia. Vangis on ka Tsihhanovskaja abikaasa Sergei, ülipopulaarne blogija, kes pidi algselt ise presidendiks kandideerima, kuid kelle asemel pärast mehe vangistamist astus tema abikaasa.

Enamik praegustel valimistel osalevaid kandidaate kuulub nelja ametlikult registreeritud partei: Belaya Rus, Kommunistlik Partei, Liberaaldemokraatlik Partei ning Töö- ja Õigluse Partei. Kõik need parteid toetavad Lukašenko poliitikat. Veel umbes tosinad erakonda aga keeldusid võimud eelmisel aastal registreerimast.

Opositsiooni väitel pakub teisipäeval alanud ennetähtaegne hääletus soodsa pinnase häältega manipuleerimiseks, kuna valimiskastid on viis päeva valveta. Valimisametnikud ütlesid, et peaaegu veerand riigi valijatest andis oma hääle esimese kolme eelhääletamise päeva jooksul.

Inimõiguste kaitse keskus Viasna teatas, et õpilased, sõdurid, õpetajad ja teised riigiteenistujad olid sunnitud eelhääletusel osalema. "Võimud kasutavad kõiki olemasolevaid vahendeid, et tagada neile vajalik tulemus – alates telepropaganda eetrisse laskmisest kuni valijate sundimiseni varakult hääletama," ütles Viasna esindaja Pavel Sapelka. "Hääletuse ajal toimuvad kinnipidamised, vahistamised ja läbiotsimised."

Teisipäevasel kohtumisel Valgevene kõrgeimate õiguskaitseametnikega väitis Lukašenko tõendeid esitamata, et lääneriigid plaanivad Valgevenes riigipöörde korraldada. Ta käskis politseil tugevdada relvastatud patrulle kogu Valgevenes, kuulutades, et "see on seaduse ja korra tagamise kõige olulisem element".

Pärast hääletust moodustab Valgevene uue riigiorgani – 1200-kohalise Valgevene Rahvaassamblee, kuhu kuuluvad tippametnikud, kohalikud seadusandjad, ametiühingu liikmed, valitsusmeelsed aktivistid ja teised. Sellel on laialdased volitused, sealhulgas volitused kaaluda põhiseaduse muudatusi ning nimetada ametisse valimisametnikke ja kohtunikke.

Arvati, et Lukašenko kaalus paar aastat tagasi, kas asuda pärast tagasiastumist uut organit juhtima, kuid tema kalkulatsioon on ilmselt muutunud ja nüüd ootavad vähesed vaatlejad, et ta pärast praeguse ametiaja lõppu järgmisel aastal tagasi astub.

Esimest korda eemaldati valimisjaoskondades hääletamiskabiinidelt kardinad ja valijatel keelati oma hääletussedelit pildistada. 2020. aasta valimiste ajal julgustasid aktivistid valijaid pildistama oma hääletussedeleid, et takistada võimudel Lukašenko kasuks hääletamist manipuleerimast.

Valgevene riigitelevisioon edastas kaadreid siseministeeriumi õppustest, kus politsei pidas kinni väidetava õigusrikkuja, kes pildistas oma hääletussedelit, ja teised, kes lõid valimisjaoskonna juurde kunstliku järjekorra.

Opositsioonilisel Valgevene rühmitusel BELPOL õnnestus siiski laupäeval tungida riigi sidesüsteemidesse ning edastada umbes 2000 avalikult nähtaval ekraanil Tsihhanovskaja pöördumine, mis oli tehtud valimiste ning kage aasta möödumise puhul Venemaa täiemahulisest sõjalisest sissetungist Ukrainasse.

Today, my address to Belarusians about the anniversary of Russia's invasion of Ukraine & Lukashenka's sham elections was displayed on 2000 screens in public spaces throughout #Belarus. This action was organized by BELPOL, a coalition of former police & security forces officers. pic.twitter.com/7TeoO5Lyf9

— Sviatlana Tsikhanouskaya (@Tsihanouskaya) February 24, 2024

Valgevene keeldus esimest korda kutsumast vaatlejaid Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonist (OSCE) valimisi jälgima. Valgevene on OSCE liige ning selle vaatlejad on aastakümneid olnud ainsad rahvusvahelised vaatlejad Valgevene valimistel.

Alates 1995. aastast ei ole OSCE tunnistanud Valgevenes ühtegi valimist vabaks ja ausaks. OSCE teatas, et otsus mitte lubada organisatsiooni vaatlejaid koha peale, jättis riigi ilma "rahvusvahelise organisatsiooni igakülgsest hinnangust".

"Inimõiguste olukord Valgevenes halveneb jätkuvalt, kuna neid, kes väljendavad eriarvamusi või seisavad teiste inimõiguste eest, uuritakse, kiusatakse taga ja esitatakse sageli süüdistusi," seisis avalduses.

Vaatlejad märkisid, et võimud pole isegi püüdnud teeselda, et hääletus on demokraatlik. Valimised annavad valitsusele võimaluse "testida süsteemi pärast massilisi proteste ja viimaste presidendivalimiste tõsist šokki ning näha, kas see toimib," ütles Carnegie mitteresidendist teadlane Artjom Shraibman. "Parlament on steriilne pärast seda, kui opositsioon ja kõik alternatiivsed hääled kampaaniat tegemast keelati. Võimud peavad oluliseks kustutada kõik mälestused protestidest."

Lukašenko lubas 2025. aastal uuesti presidendiks kandideerida

Eelmiste presidendivalimiste järel rahvusvahelise tunnustuse kaotanud Lukašenko teatas pühapäeval, et kandideerib 2025. aasta presidendivalimistel uuesti.

"Öelge neile (paguluses olevale opositsioonile), et ma kandideerin," ütles Lukašenko ajakirjanikele valimisjaoskonnas pärast hääletamist parlamendi ja kohalike volikogude valimistel.

"Keegi, ükski vastutustundlik president ei hülgaks oma inimesi, kes järgnesid talle lahingusse," vahendas Valgevene riiklik uudisteagentuur BelTA diktaatori sõnu.

"Me oleme ikka veel aasta kaugusel presidendivalimistest. Paljud asjad võivad muutuda," ütles ta vastuseks järelküsimusele. "Loomulikult reageerime mina ja meie kõik, ühiskond, meie ühiskonnas toimuvatele muutustele ja olukorrale, milles läheneme aasta pärast toimuvatele valimistele."

69-aastane Lukašenko on Valgevenet valitsenud alates 1994. aastast ja on üks Venemaa presidendi Vladimir Putini lähemaid liitlasi.