Meeleavaldus algas päeval rongkäiguga mööda vanalinna ja jõudis välja Vabaduse väljakule vabadussamba ette. See on osa rahvusvahelisest aktsioonist "Stand with Ukraine", mis ülejäänud maailmas toimus päev varem, sõja teisel aastapäeval.

Paljude kohale tulnud ukrainlaste kodulinnad on Vene vägede poolt okupeeritud.

"See on vaimselt väga raske, seepärast on mul meeleheitepisarad silmis. Kogu mu pere on praegu Ukrainas, ka see on minu jaoks väga raske," rääkis Anna.

"Väga valus ja raske on ning ma tahan nutta. Keeruline on tunda neid samu emotsioone, mida tundsin kaks aastat tagasi. Nüüd on pidevalt pisarad silmis ja süda lööb, meeletult raske on," ütles Solomia.

"Ma ei ole sõjaekspert ega saa öelda, millal see sõda lõpeb, aga ma võin kindlalt öelda, et usk ja lootus elavad meie hinges alati edasi. Me oleme valmis ja loodame, et sõda lõpeb nii kiiresti kui võimalik," rääkis Olga.

Suur hulk meeleavaldusel osalenutest panustavad Ukraina abistamisse Eestis vabatahtlikena.

"Nad punuvad varjevõrke või nad teevad kaitsekraaviküünlaid. Siin on inimesed, kes töötavad lastega, kooliõpetajad ja nii edasi. Niimoodi me tuleme kokku ja ütleme, et jaa, me oleme ikkagi siin jätkuvalt ja me teeme oma asja," rääkis ukraina keele tõlk Katja Novak.

Eesti Ukrainlaste Kongressi esinaise Vira Konõki sõnul ei tohi lasta sõjaväsimusel võimust võtta.

"Selle aktsiooniga soovime näidata, et sõda kestab ja et inimesed ei tohi seda unustada ja ära väsida. Sest me peame selle sõja võiduka lõpuni viima, kuni Kremli režiim kokku kukub. Kui peaks juhtuma nii, et Ukraina langeb, siis järgmisena võivad rünnaku alla sattuda teised Euroopa riigid, sealhulgas Balti riigid, mis on Venemaa kõrval. Sellepärast me kutsume üles tavakodanikke ja valitsusi toetama Ukrainat ka edaspidi," rääkis Konõk.

Meeleavaldus toimus kolmandat korda, neist suurim peeti kaks aastat tagasi 26. veebruaril ehk kaks päeva pärast sõja algust.

Narvas osales sarnasel koosolekul poolsada inimest.