Rebo: olukord Ukrainas on raske ja intensiivne
Olukord Ukrainas on raske ja intensiivne. Põhilisi lahingukaotusi põhjustab kaugtuli, ütles Kaitseliidu peastaabi ülem kolonel Eero Rebo saates "Vikerhommik".
"Olukord rindel on raske ja intensiivne. Intensiivsuse üheks näiteks on see, kui palju üks või teine pool suudab välja lasta mürske. Põhilised lahingukaotused tulevad kaugtulest. Ja hetkel on vahekord ukrainlaste enda sõnul üks kuuele. Ehk igale mürsule, mida suudab Ukraina välja lennutada, tuleb vastaspoolt kuus vastu," ütles Rebo.
"Ukrainlased on õpetanud vastaspoole sõdima. See on see koht, mis sõjakogemuste näol kindlasti aitab Putini poolel vältida suuri ohvreid, vähendab lollusi, kuid õnneks ei hoia neid ära. Teistpidi me näeme ka seda, et täna ei ole droonimäng ainult ukrainlaste oma, vaid selle on kätte saanud ka venelased," sõnas Rebo.
Kolonel Rebo sõnul leidub Venemaal palju inimesi, kes on nõus raha eest Ukrainasse sõdima minema. "Kui me vaatame Moskvast, Peterburist ja Kaasanist väljaspoole, siis need palgapakkumised, mis eestlasi tõenäoliselt väga ei kõigutaks, pakuvad seal alternatiivi. Inimesed võtavad selle palga vastu ja lähevad Ukrainasse verd valama. Enamasti on nad väga kurva tuleviku ees, sest need kaotused, mis on vene poolel, on ülisuured nii surnute kui haavatute näol. Aga ikkagi väljavaade teenida materiaalset lühiajalist tulu, tõmbab mehi sõjaväkke," lausus Rebo.
Kinnipeetavate osalus Venemaa sõjaväes ei ole Rebo sõnul kuhugi kadunud. "See ei ületa lihtsalt enam uudisekünnist, ja sellistesse kümnetesse tuhandetesse pakkidesse kokku pandud said enamasti Bahmuti all otsa," ütles Rebo.
Rebo sõnul on Ukrainale abisaatmise kohapealt demokraatlikes riikides protsessid takerdunud. Ukrainal on vaja nii õhutõrjerakette kui ka varuosasid juba tarnitud tehnikale.
Rebo ütles, et Venemaa suudab lahingutehnikat toota ning neil on nõukogude ajast jäänud tohutusuured tehnikavarud, mida saab moderniseerida. Samuti kasutatakse ka teiste riikide tehnikat – Iraanis toodetud droone ja Põhja-Koreas toodetud lahingmoona.
"Venemaa majandus on olnud väga paindlik ning suutnud leida erinevaid võimalusi ja auke sanktsioonides. Ja see näitab ühelt poolt tahet ikkagi see Ukraina teema ära suruda. Ja teistpoolt me peame ka meenutama, et nii-öelda Venemaa kodupubliku jaoks ei käi sõda Ukrainaga, vaid see on väga palju suurem küsimus vastasseisust läänega, mis sai alguse juba enne sõda," sõnas Rebo.
Rebo sõnul ei ole alistumine sõdivate ukrainlaste jaoks valik, kuna nad on näinud, mis juhtub vangilangenud sõduritega ning kuidas vene sõdurid käituvad okupeeritud aladel tsiviilelanikega.
"Isegi tohutu ülekaalu korral nad ei tee seda sammu tagasi. Ka Avdijivika all tuli anda väga selge käsk, et nüüd tuleb minna. Ja me näeme, kuidas üritatakse suureks puhuda Ukraina poole kaotusi või seal vangilangenud inimesi. See meediakära, mida Putini režiim peab tegema, näitab, et tõelised numbrid olid tõenäoliselt väiksemad ja ukrainlased viisid läbi ikkagi eduka operatsiooni, kus venelased pidid maksma kallist hinda," ütles Rebo.
Rebo sõnul oleneb Ukraina edasine tegevus väga palju ilmastikuoludest ning abi saatmisest teiste riikide poolt.
"Kindlasti ukrainlased jätkavad väga osavaid lööke vastase infrastruktuuri ja oluliste militaarobjektide pihta. Alla tulistatud juhtimislennukid, põhja lastud laevad ja erinevad logistikasõlmpunktid, mis on saanud pihta, loomulikult kujundavad olukorda," sõnas Rebo.
"Väga selge on ka ukrainlaste sõnum kõigile Krimmis elavatele tsiviilisikutele – ärge kasutage Krimmi silda," ütles Rebo.
Rebo sõnul olid Venemaa õhuvägede kaotused Avdijivika lahingus harukordsed. "Putini kindralid üritasid võtta maksimumi. Ja võeti suurem risk lennuväega, toodi ta lähemale sisse. Samamoodi üks asi, milles on meie idanaabril palju õppida, on maa-õhk plaanide kooskõlastamine. Tundub, et selles läks midagi valesti, sellepärast, et nii suured kaotused õhuvahendites on tõesti harukordsed," sõnas Rebo.
"Ukraina sõdur püsib kaevikus ja Ukraina ühiskond püsib oma sõduri taga. Ja näeme ka Eestis, et me ei ela siin ainult sõnades kaasa, vaid jätkuvalt meil leidub lisaks soojale sõnale ka materiaalset tuge. Ja suur osa sellest abist, mis me saame pakkuda on Ukraina naised ja lapsed, kes on siin võetud vastu. Kellega koos eksisteerides ootame selle sõja ukrainlaste jaoks aktsepteeritavat võitu ja lõpptulemit," ütles Rebo.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Kirke Ert ja Liis Seljamaa










