Ukrainale soovitakse Tšehhi plaani järgi soetada 800 000 mürsku väljastpoolt Euroopa Liitu. Eesti kaitseministri Hanno Pevkuri sõnul on selleks raha nüüd olemas.

"Need mürsud on erineva kaliibriga ja on nii NATO standardit ehk 155-millimeetrist kui ka vana Nõukogude standardit ehk 152-millimeetrist. See hind jääb umbes 2,5 miljardi kanti," rääkis Pevkur.

Mürsud on ilmselgelt erineva kvaliteediga, kuid Pevkuri sõnul pole need sugugi halvemad kui Venemaal.

Riike, kes laskemoona müüvad, avalikustada ei soovita, kuigi osa lepingutest on juba sõlmitud.

"Meil on teada, kust neid on võimalik saada. Millised need lõplikud kokkulepped on, seda ma hetkel öelda ei oska, aga need tarnijad on teada," ütles Eesti peaminister Kaja Kallas.

Mõni riik ei soovi aga oma tehnikat ja mürske saata, sest tunnevad Venemaa survet.

"Maailmas siiski nõukogudeaegset tehnikat, millega ukrainlastel oleks lihtne opereerida, on päris palju, eelkõige näiteks Aafrika riikides, aga sealt väga palju tõesti ei ole võimalik Ukrainasse seda abi saata," tõdes Pevkur.

Mürskude ostmisesse on panustanud sellised suurriigid nagu Saksamaa ja Prantsusmaa. Raha on otsustanud anda ka Leedu, kuid mitte Eesti.

"Me oleme andnud ka pikaajalise lubaduse, et 0,25 protsenti sisemajanduse kogutoodangust me sõjalist abi Ukrainale anname. Aga selliseid panuseid ei ole teinud kõik riigid ja las nüüd need riigid, kellel on ka tunduvalt rohkem vahendeid, teeksid oma osa sellest," ütles Kallas.

"Me läksime teist teed ehk me võtsime otsuse, millega ma tulen järgmisel nädalal valitsusse, et võtta oma ladudest natukene ja saata mürske, nii et see on see meie panus," ütles Pevkur.

Kaitseministri sõnul on tähtis, et mürsud jõuaksid Ukrainasse juba lähinädalatel.