Eesti kodulaenud on Euroopas pea kõige kallimad. Bigbanki hinnangul seetõttu, et meil ei ole võimalik intressimäära reklaamida. Pank leiab, et kui olukord muutuks, siis konkurents tiheneks ja tarbija sellest ainult võidaks.

"Me oleme kõikide toodete puhul alati klientidele öelnud, et võrrelge pakkumisi. Meie tarbijakäitumise uuringud näitavad, et väga paljude finantstoodete puhul inimesed ei võta võrdlevaid pakkumisi ja teevad otsuse võtta laen oma kodupangast sellepärast, et nad arvavad, et nad said hea pakkumise. Kust nad teavad, et nad said hea pakkumise, meie ei oska seda öelda. /.../ Lõpuks selline võrdlemine surub kindlasti hinda alla, ma usun," selgitas Bigbanki juht Martin Länts.

Kui väikese eluasemelaenuportfelliga Bigbank sooviks laiema reklaamivabadusega turuosa hõivata, siis ka Eesti suurim pank Swedbank toetaks võimalust, et kodulaenude reklaamimisel võiks selle maksumusele keskenduda.

"Meil on klientidele väga palju väga häid pakkumisi, me tahaksime nendest rääkida. Konkurents on väga teretulnud ja ma arvan, et kliendid võidavad ka sellisest lisakonkurentsist ka kodulaenu reklaamiturul," rääkis Swedbank Eesti turundusjuht Arno Pae.

Reklaamiseadust praegu muutev majandusministeerium on kodulaenude reklaamipiirangute vähendamisele avatud.

"Reklaamiseaduse finantsteenuste paragrahv on tõepoolest avatud arutamisteks ja ettepanekuteks. Kui selline ettepanek meile tehakse, siis kindlasti kaalume ja analüüsime. /.../ Kui on osapooltel huvi ja tahe selle ideega edasi minna, siis meie kindlasti toetaksime," ütles ministeeriumi ettevõtluskeskkonna valdkonnajuht Merike Koppel.

Pankade üle järelevalvet tegev finantsinspektsioon on samas kodulaenureklaami reeglite lõdvendamise suhtes skeptiline.

"Eks see ole ühiskonna ja parlamendi hinnangu koht, kui palju me sellele finantsteenuse reklaamile värvi juurde anname. /.../ Täna on see reklaam mustvalgem sellepärast, et ta tagab parima selguse kõikidele tarbijatele. Ja keegi ei keela Eestis asuvatel krediidiasutustel oma teenuseid reklaamida, aga need reklaamid peavad olema selged ja üheselt arusaadavad," rääkis finantsinspektsiooni juhatuse liige Siim Tammer.

Võimalike muutusteni läheks parimal juhul siiski aastaid.