Kaitseliit plaanib lasketiire juurde ehitada
Soome riik otsustas ehitada juurde sadu laskeväljakuid ja tiire, sest Ukraina sõja ajal on suurenenud soomlaste huvi laskmise harjutamise vastu. Eesti kaitseliit plaanib samuti laskekohti juurde ehitada. Tsiviillaskeklubide liikmed ja instruktorid aga heidavad Eesti ametnikele ette püüet relvaomanikelt ja eratiirudelt lube ära võtta.
Soome sõdurid harjutavad laskmist. Ukraina sõja ajal on aga hüppeliselt kasvanud ka Soome tsiviilisikute huvi laskeharjutuste vastu, kirjutab Soome rahvusringhääling. Sellega seoses on Soome valitsus otsustanud lähiaastatel rajada 300 uut laskekohta. Soomlased peavad laskehuvi ja laskeoskust kaitsetahte oluliseks osaks.
Laskmine võiks olla soomlastele sama kättesaadav kui jalgpall või jäähoki. Ja selleks ei peaks sõitma kümneid kilomeetreid laskekohta, ütles Eduskunna kaitsekomisjoni esimees Jukka Kopra.
Eesti tundub pooldavat vastupidist suhtumist. Ohutusnõuetele viidates on riik sulgenud eralaskevälju, kus on peetud rahvusvahelisi võistlusi. Relvaloa pikendamise või uue elukoha registreerimisega päeva võrra hilinenud on oma relvaloast ilma jäänud.
"Kord nädalas tuleb mõni selline klient ette, kellel on tõesti üks päev üle läind ja relvaluba kaob ära. Sest nüüd on vaja teha pikendamiseks laskmiskatse. Ja kui sellega natuke hiljaks jäädakse, siis relvaluba kaob ja on vaja uuesti eksamile minna," lausus laskmisinstruktor ja taktikalise laskmise keskuse asutaja Martin Bahovski.
Bahovski näeb ametnike poolt näpuga järje ajamises pigem riigi üldist suhtumist relvadesse inimeste käes.
"Ma ei ole päris kindel, kas peaks täpselt näpuga joont ajama – nüüd päev üle, nüüd nägemist. See viimane pigem viitab sellele, et mida vähem relvi, seda parem," nentis ta.
Siseminister Lauri Läänemets vaidleb, et sellist poliitilist suunda ei ole. Küll aga ütleb ta, et Eestis on relvahuviliste ja kaitsetahteliste parim koht kaitseliit.
"Poliitilist huvi sellist ei ole. Ühtegi korraldust kellelegi ei ole ka antud. Kui PPA teeb oma tööd, teeb seda põhjalikult, siis ta teeb seda. Eesti inimestele, kellel on tahe laskmisega tegutseda, tuleks öelda, et me ikka pooldame seda. Kaitseliidus on seda võimalik teha. Me teeme ka lihtsamaks, et sa saaksid relva kodus hoida," ütles Läänemets.
Tallinna kaitseliidu maleva tiirus näitab laskeharjutust kaitseliidu laskurpealik Meelis Unt. Tema nagu soomlasedki ütleb, et kaitseliidul on laskekohti juurde tarvis. Järgmised arendused on plaanis saartel.
"Eesmärk on selline, et igas malevas oleks vähemalt välitiir lisaks sisetiirudele. Et kaitseliidu üksused saaksid teha oma väljaõpet, treeninguid vastavalt väljaõppeplaanidele. Ja igal kaitseliitlasel oleks võimalik kodust jõuda laskepaika," lausus Unt.
Oluline on ka laskemoon, mille kättesaadavus ja hind Ukraina sõja taustal laskureid ei soosi. Tipptasemel laskurid kulutavad aastas 1000 kuni 10 000 padrunit harjutamiseks.
"Laskemoona kättesaadavus on keeruline. Ma arvan, et see muutub veel keerulisemaks. Mõningal juhul on laskemoona hind kahe- või isegi kolmekordistunud. Tuleviku osas ma arvan, et hind pigem kallineb kui odavneb. Kahjuks," lausus Unt.
Praegu on Soomes 670 laskekohta, kuid eelmisel sajandil oli laskekohti üle 2000, kirjutab Yle.
Toimetaja: Marko Tooming