Ka Ukraina pikaajalise toetamise eelduseks on investeeringud kaitsetööstusse, kirjutab Soome ajaleht Helsingin Sanomat.

"Mulle tundub, et NATO riikide kokkulepitud kaheprotsendilisest kaitsekulutuste tasemest ei piisa, et katta kõike, mida Euroopa peab tegema," ütles Kivinen Helsingis Soome iga-aastaste riigikaitsekursuste avamisel peetud kõnes.

Tegemist on ühe viimase Kivineni avaliku esinemisega kaitseväe ülema ülesannetes, kuna ta läheb selle kuu lõpus pensionile ning tema asemel saab Soome kaitseväe ülemaks kindralleitnant Janne Jaakkola. President Sauli Niinistö nimetas Jaakkola ametisse jaanuari lõpus.

Kivineni sõnul on maailm jõudnud üleminekuperioodi, mis on võrreldav külma sõja lõpuga. Pärast külma sõja lõppu paranes maailma julgeolekuolukord, kuid praegu liigub maailm Kivineni sõnul vastupidises suunas.

"Viimase paarikümne aastaga tugevamaks muutunud Hiina ja Venemaa on rahulolematud USA juhitud lääne domineeriva maailmakorraga ning üritavad maailma julgeolekuarhitektuuri omaenda seisukohtadest lähtudes endale meelepäraseks kujundada," ütles Kivinen.

"Nii nagu praegu, on ka varem selliste üleminekuperioodidega kaasnenud konfliktid ja sõjad, mille tulemus määrab osaliselt suurriikide ja nende juhitavate liitude kaalu ja positsioneerimise uue ajastu maailmakorras," jätkas ta.

Kivinen kutsus Euroopa riike üles kiiresti tegutsema, sest Ukraina vajab abi kohe. Ühtlasi kutsus Kivinen Euroopa Liitu üles vastu võtma sõjalise mobiilsuse direktiivi, mis võimaldaks EL-i riikidel parandada vägede ja varustuse liikumist liidu sees.