Kui veel pühapäeva hommikul kohtus Nikki Haley oma valijatega Vermontis, siis õhtul astus ta lavale juba Maine´is. Vähem kui 24 tundi hiljem on endine ÜRO suursaadik aga Texases.

Tempokale kampaaniale vaatamata on Haley suutnud eelvalimistel võtta vaid ühe võidu ja sedagi riigi pealinnas Washingtonis, kus Donald Trump on pidanud ka varem tunnistama vastaskandidaadi paremust.

Tagasilöökidest hoolimata ei ole Haley aga nõus Trumpi vastu alistuma. Vähemalt mitte veel.

"Teatasin aasta tagasi, et kandideerin presidendikandidaadiks. Meid oli võistlustules 14. Tosinast oleme jagu saanud. Alles on veel üks, kellele pean järele jõudma," sõnas Haley.

Endise Lõuna-Carolina kuberneri visadus on aga pinnuks silmas nii Trumpile kui ka tema toetajatele. Kui veel mõned kuud tagasi spekuleeriti, et Haley on sihikule võtnud Trumpi asepresidendikoha, siis tänaseks on mõlemad osapooled selle ümber lükanud.

Ekspertide hinnangul on asi läinud lausa nii kaugele, et Haley pidev kriitika Trumpi suunal võib muuta ta tuleviku Vabariikliku Partei juures väga keeruliseks või sootuks võimatuks.

Haley ise ei näe selles aga mingit probleemi.

"Ma olen öelnud selgelt, et ma ei tee seda oma tulevase poliitkarjääri pärast. Vastasel juhul oleksin ma juba ammu loobunud. Ma teen seda oma laste pärast. Ma teen seda teie laste ja lastelaste pärast," lausus Haley.

Kuigi Nikki Haley šansid vabariiklaste presidendikandidaadiks saada vähenevad iga päevaga, on ta lubanud Trumpile konkurentsi pakkuda vähemalt 5. märtsil toimuva superteisipäevani, mil vabariiklased hääletavad korraga 15 osariigis. Küsitlused ei ennusta Haleyle võitu aga üheski neist.

"Tõenäoliselt on kolm osariiki, kus Haley võiks silma paista. Mitte ilmtingimata võita, aga teha senisest paremat tulemust, seal 40 protsendi ringis või peale. Nendeks osariikideks oleks siis Virginia, Vermont ja Massachusetts," ütles Virginia ülikooli politoloog Larry Sabato.

Donald Trumpi kampaaniameeskond on veendunud, et endisel presidendil õnnestub partei ametlikuks kandidaadiks saamiseks vaja minevad delegaadid kokku koguda juba 15. märtsiks.

Teinegi Virginia ülikooli politoloog Kyle Kondik ütles, et Trumpi ei ole võimalik enam võita. "Aken on küll veel praokil ja on teoreetiliselt Haley jaoks irvakil ka pärast superteisipäeva. Trump kavatseb selle aga suure pauguga kinni lüüa ja ma kahtlustan, et ta on tegelikult seda juba teinud," sõnas Kondik.

Võidus kindlana on Trump oma niigi hõredat kampaaniaürituste kalendrit harvendanud veelgi ning seadnud oma fookuse juba novembris toimuvatele üldvalimistele.

"Kutsuge kõiki valima, et saaksime Haley maatasa teha, sest ta keeldub allumast. Ma polegi temast viimased nädal aega kuulnud, kas keegi teab temast midagi?" ütles Trump.

Üldvalimistele proovib keskenduda ka demokraat Joe Biden, kuid ametis olev president pääseb poliitiliste väljaütlemiste asemel aina tihedamini ajalehtede pealkirjadesse hoopis oma vanuse tõttu.

Larry Sabato sõnul on Bideni jaoks probleemiks ka inflatsiooni tagajärjed. "Teiseks, pole kahtlust, et vanus on saanud nendel valimistel põhiküsimuseks. Mitte, et Donald Trump oleks palju noorem. Lihtsalt Biden vanus jääb rohkem silma," ütles Sabato.

The New York Timesi uuringust selgub, et neli aastat tagasi Bidenit toetanud valijatest enam kui 60 protsenti peab 81-aastast presidenti liiga vanaks. Tagasivalimise korral lööks ta iseenda nimel olevat rekordit, olles vanim ametis olev Ameerika Ühendriikide president. Kuid sarnasest tähelepanust ei jää puutumata ka 77-aastane Donald Trump.

"Mida me võime 2024. aasta valimistel näha on see, et kaks eakat kandidaati astuvad teineteise vastu ning valijad on mures nende vanuse pärast. Need kandidaadid peavad tegelema ülemaailmsete konfliktidega, siseriiklike hädaolukordadega ja tõrkuva kongressiga," kommenteeris Associated Pressi ajakirjanik Josh Boak.