Ühendriikide 33. president Harry Truman lahkus Valgest Majast ilma muude sissetulekuteta peale oma 113-dollarilise sõjaväepensioni (see ajendas kongressi aastaid hiljem vastu võtma presidendi pensioni seaduse). Truman kirjutas hiljem, et presidendiameti prestiiži ja väärikust on vale rahaks teha.

Enne presidendiks kandideerimist paigutas George W. Bush oma investeeringud nn pimedasse usaldusfondi ning ametiaja viimasel nädalal nentis ta, et tal pole aimugi, kuidas 2008. aasta majanduskriis tema vara väärtust mõjutas.

Seevastu teenis Donald Trump äsja avaldatud majandushuvide deklaratsiooni kohaselt esimesel aastal pärast ametisse naasmist vähemalt 2,2 miljardit dollarit. Ajaloolaste hinnangul on see summa pretsedenditu ning murrab varasemat tava, mille kohaselt hoiavad USA presidendid Valges Majas eemale majanduslikest huvide konfliktidest.

Trumpi 2025. aasta hiigeltulud näitavad ilmekalt, kuivõrd palju on ta ametisse naasmisest kasu lõiganud tulutoovate äriprojektide kaudu, mis sageli hägustavad piiri ametliku riigipoliitika kujundamise ning presidendi, tema perekonna ja lähikondsete eraäride vahel.

Teisipäeval avalikustatud kohustuslikust majandushuvide deklaratsioonist selgub, et ainuüksi krüptoraha sektoris teenis Trump 1,4 miljardit dollarit.

Trump deklareeris 635 miljoni dollari väärtuses litsentsitasusid ettevõttelt Celebration Coins. Arvatavasti seisab see firma $TRUMP meemimündi taga, mille Trump veidi enne teise ametiaja algust turule tõi.

Lisaks deklareeris president üle 500 miljoni dollari suuruse tulu krüptoettevõttest World Liberty Financial. Selle firma asutasid tema pojad Donald Trump juunior ja Eric Trump ning Trumpi Lähis-Ida ja Ukraina eriesindaja Steve Witkoffi pojad.

Trumpi 2025. aasta sissetulek oli peaaegu neli korda suurem kui 2024. aastal deklareeritud 622 miljonit dollarit, mille ta teenis aasta enne ametisse naasmist.

Valge Maja eitas Trumpi ja tema perekonna kasusaamist presidendiametist.

"Ei president ega tema perekond pole kunagi sattunud – ega satu ka tulevikus – huvide konflikti," teatas Valge Maja asepressiesindaja Anna Kelly avalduses.

"Kõik president Trumpi ja tema valitsuse sammud lähtuvad Ameerika rahva parimatest huvidest ning vastupidist väitvad niinimetatud ajakirjanikud lihtsalt leierdavad sama kulunud ja valet narratiivi, mida demokraadid ja traditsiooniline meedia on juba kümmekond aastat levitanud," lisas Kelly.

Ka varasemad presidendid on olnud seotud finantsskandaalidega, mis on tekitanud korruptsioonikahtlusi.

Ajaloolased toovad näiteks kodusõja järgse perioodi, mil president Ulysses Granti alluvuses töötanud rahandusministeeriumi ametnikud segati muuhulgas kullamüüki ja tollimaksude kogumist puudutavatesse skandaalidesse.

Warren Hardingi ametiajal 1920. aastatel võttis toonane siseminister naftapuurimisõiguste jagamise eest altkäemaksu – seda sündmust tuntakse Teapot Dome'i skandaali nime all.

Nende juhtumite puhul polnud president aga asjaga otseselt seotud ning teda ei süüdistatud ametiajal isiklikus rikastumises.

Lähiajal ehk alates Franklin D. Roosevelti ametiaja algusest 1933. aastal on mitme presidendi sugulased püüdnud oma Valge Maja sidemetest isiklikku kasu lõigata.

Näiteks tegi Jimmy Carteri vend reklaami ühele õllebrändile.

Ajal, mil Joe Biden oli asepresident, teenis tema poeg Hunter Biden tulu Ukraina energiaettevõttest.

Ajaloolaste sõnul aga kahvatuvad need varasemad näited Trumpi ja tema pereettevõtte teenitud kasumi kõrval pärast presidendi ametisse naasmist.

"See ongi suurim erinevus Trumpi ja tema perekonna ning teiste presidentide vahel," märkis presidendiajaloolane Perry. "Ametiajal ohjeldamatult raha teenimine ei ole küll ebaseaduslik, kuid see on ebaeetiline. Enamik varasemaid presidente hoidus sellest."

Enne oma esimese ametiaja algust 2017. aastal andis Trump kontrolli oma pereettevõtte Trump Organization üle enda täiskasvanud poegadele. See samm erines aga varasemate presidentide praktikast, sest Trump ei paigutanud oma ärihuve traditsioonilisse usaldusfondi ega võõrandanud oma kinnisvara ja muid investeeringuid.

Sarnaselt toimis Trump ka enne oma teist ametiaega.

Enne Trumpi teist ametissevannutamist teatas Trump Organization, et presidendiks oleku ajal ta ettevõtte igapäevases juhtimises ei osale.

Eric Trump kinnitas toona, et presidendi teise ametiaja jooksul järgib Trump Organization "rangeid eetilisi standardeid".

Armuandmine krüptomiljardärile

Siiski on Trump teinud Valges Majas mitmeid otsuseid, mis on toonud kasu nii tema enda ettevõtetele kui ka teiste kõrgemate valitsusametnikega seotud äridele.

Möödunud aasta juulis, vaid neli kuud pärast seda, kui World Liberty Financial oli käivitanud oma digiraha projekti, allkirjastas Trump nn stabiilseid münte (üht krüptoraha liiki) toetava seaduse. Majandushuvide deklaratsiooni kohaselt teenis see ettevõte Trumpile 2025. aastal vähemalt 500 miljonit dollarit.

Eelmise aasta oktoobris andis Trump armu krüptobörsi Binance miljardärist asutajale Changpeng Zhaole.

See otsus langes ajale, mil Trump uuel ametiaja esimestel kuudel krüptosektorit aktiivselt kiitis, ehkki varem oli ta nimetanud seda "lähenevaks katastroofiks".

Alates Trumpi naasmisest Valgesse Majja on tema pereettevõte ja lähikondsed teeninud kasumit ka väljaspool krüptosektorit.

Väljaande New York Times andmetel sõlmis Trump eelmisel aastal Kasahstani presidendiga kokkuleppe, millega anti ühele USA ettevõttele juurdepääs sealsele olulisele kriitiliste maavarade projektile.

Hiljem omandasid Eric Trump ja Donald Trump juunior vähemusosaluse kõnealuse kaevandusprojektiga seotud ettevõttes. Tehingu sõlmimisel osales ka investeerimisfirma Cantor Fitzgerald, mida juhivad kaubandusminister Howard Lutnicki pojad.

Kolmapäeval põhjendas Trump oma ametiajal teenitud kasumit aktsiaturu tõusuga ning väitis, et pole perekonna äritegevusega seotud.

"Ma ei tegele oma isiklike finantsidega, minu raha haldavad fondid," ütles Trump ajakirjanikele. "Ma teenisin palju raha juba enne presidendiks saamist, nad investeerivad minu vara ja ma ei suhtle nendega."

Eetikaekspertide hinnangul on eriti küsitav just Trumpi tulu krüptosektorist.

"Loomulikult on tegemist huvide konfliktiga," kinnitas BBC-le George W. Bushi aegne Valge Maja eetikaküsimuste peajurist Richard Painter.

"See on Ameerika rahva jaoks äärmiselt murettekitav olukord, kui nad näevad oma presidenti teenimas niivõrd hiiglaslikke summasid," lisas ta.

Trump ütles kolmapäeval ajakirjanikele: "Teate, miks ma kasumit teenin? Sest aktsiaturg tõuseb, kõik teenivad kasumit."