Riigilõivud tõusid viimati kaheksa aastat tagasi ja siseminister Lauri Läänemetsa (SDE) hinnangul on nüüd vaja neid kaasajastada.

"See puudutab perekonnaseisutoiminguid, välismaalaste töötamise lubasid, Eesti relvaseaduse isikut tõendavaid dokumente ja mis on nüüd olulised inimeste jaoks, siis näiteks ID-kaardi riigilõivu me ei tõsta selliseks, mis tema tegelik kulu on. Me tõstame seda poole vähem," rääkis Läänemets.

Seni on ID-kaardi väljastamise riigilõiv olnud 30 eurot, edaspidi tuleb maksta 45 eurot. Abielu sõlmimiseks oli vaja kulutada 30, eelnõu läbimisel aga 70 eurot. Pea neljakordselt kasvab tähtajalise elamisloa hind ehk 64 euro asemel nõutakse 225 eurot. Kõik muudatused võiksid riigieelarvesse juurde tuua kokku 13 miljonit eurot.

"Kuna me ei taha nii suurt koormat ühe korraga inimestele panna, siis sellepärast on see summa ka väiksem, aga muidu see võiks olla ka vabalt 19 miljonit eurot," sõnas Läänemets.

Samal ajal kavatseb justiitsministeerium tõsta paarkümmend aastat samana püsinud väärteo trahviühikut kaks korda ehk neljalt eurolt kaheksale. Lisaks tõstetakse automaatsete liiklustrahvide määra. Iga lubatud sõidukiirust ületatud kilomeetri eest tuleb praegu tasuda viis, tulevikus aga seitse eurot. Samas on eelnõus ka teatud leevendusi.

"Kui varem kehtivas seaduses oli võimalik, et miinimumtrahv on kolm trahviühikut, siis täna me viime seda natukene allapoole, et see võib olla ka üks trahviühik. Nii et selles mõttes need, kes õigusrikkumisi toime panevad, peavad ka kindlasti rohkem panustama riigieelarvesse justnimelt ka selleks, et eks ka menetluskulud on kasvanud," selgitas justiitsminister Kalle Laanet (RE).

Isamaa esimees Urmas Reinsalu tõdes, et trahvimäärasid tuleb aeg-ajalt üle vaadata, kuid riigieelarvet praegune valitsuse plaan ei päästa.

"Kindlasti riik peab aeg-ajalt vaatama trahve läbi, et need mõjusad oleksid, aga ma arvan, et praeguses olukorras kujutada ette, et nüüd trahvimisega päästetakse riigi rahanduspoliitiline olukord, see on väga primitiivne," ütles Reinsalu.

"Ma arvan, et see peegeldab meeleheidet valitsuses, et nad ei ole võimelised riigi rahanduspoliitikat juhtima. Riigi eelarvestrateegia on osutunud täielikuks võltsdokumendiks," lisas ta.

Muudatused võivad jõustuda järgmise aasta alguses, kuid enne peavad eelnõud läbima kooskõlastusringi ja riigikogu hääletuse.