Siseministeerium ja justiitsministeerium soovivad tõsta alates 2001. aastast samana püsinud trahviühikut. Kui viimased paarkümmend aastat on trahviühik olnud neli eurot, siis justiitsministeeriumis valminud eelnõu järgi kerkiks trahviühik kaheksa euroni.

Justiitsminister Kalle Laaneti sõnul tõi trahvimäära tõstmise teema temani siseminister Lauri Läänemets.

"Leppisime kokku, et siseministeerium annab meile andmed, mille põhjal me analüüsime olukorda, et kuidas me saame liiklust ohutumaks teha ja ka liiklusohutust tagada paremini, kui me räägime liiklusrikkumistest," ütles ta.

"Mina oleksin sidunud selle (ühiku) mingi indeksiga, et juhul kui ühiskonnas toimuvad teatud muudatused, kas keskmine palk või millega iganes see indeks seotud on, siis vastavalt sellele oleks ka trahvisummad. Aga selles osas me ei ole jõudnud kokkuleppele ja praegu läheb eelnõu kooskõlastusringile sellisel kujul, et tõstetakse (ühikut) kaks korda," lisas ta.

Seaduse järgi saab praegu väärteokaristusena määrata trahvi kolm trahviühikut, mis tähendab, et miinimumtrahv on 12 eurot. Laaneti sõnul viiakse eelnõuga alammäär ühe trahviühikuni ehk miinimummäär tegelikult langeb. Trahvi maksimummäär jääb paika.

Tõstetakse ka automaatsete liiklustrahvide määra: kui praegu võrdub ühe km/h jagu kiiruse ületamine viie euroga, siis eelnõu järgi tõuseb see määr seitsme euroni. Selle muudatuse tõttu on plaan tõsta ka kirjalikus hoiatamismenetluses lubatava maksimaalse hoiatustrahvi määra väärteomenetluse seadustikus ligi 1,4 korda ehk 300 eurolt 420 eurole. Viimati tõsteti seda maksimaalset määra 2022. aasta märtsis 190 eurolt 300 eurole ehk 1,6 korda.

Lühimenetluses kohaldatav maksimaalne mõjutustrahvi määr tõuseb 160 eurole.

Laaneti sõnul on trahvimäära tõstmisel kaks peamist põhjust. "Üks oluline eesmärk on ennetuslik meede, et inimesed teades, kui palju on süüteost võimalik väärteo korras karistada, võiksid eeldada, et nad seda õigusrikkumist toime ei pane. Teine pool on kindlasti see, et õigusrikkumise menetlemine on ka kallimaks läinud, et miks peab selle kinni maksma maksumaksja, võib-olla peaksid rohkem panustama need inimesed, kes õigusrikkumise toime panevad," lausus ta.

Laaneti sõnul näitab samas teiste riikide praktika, et trahvimäärade tõstmise mõju kestab umbes pool aastat.

"Inimene harjub ju erinevates olukordades kas käituma või elama või ka teatud karistustega. Selles mõttes peame kindlasti mõtlema hoopis personaalsemale lähenemisele, kuidas me mõjutame inimesi õiguspärasele käitumisele, mitte lihtsalt, et tõstame rahatrahve," lausus ta.

Trahvide tõstmise kasutegurile räägib vastu näiteks see, et kui 2000-ndate alguses oli Eestis aasta kohta paarsada liiklussurma, siis nüüd on see arv pea neli korda väiksem. Trahvimäärad samal ajal oluliselt kasvanud ei ole.

Laaneti sõnul on selle taga kindlasti ka muid tegureid, näiteks on muutunud turvalisemaks autod, rohkem on kvaliteetseid teid ning teede valgustus on parem.

"Trahv ei ole kindlasti ainus mõjutusvahend, pigem on see üks väheseid ja kõik muud ennetuslikud meetmed on minu arvates tunduvalt mõjusamad, aga kuna trahvid on teatud mõttes oma numbriga jäänud ajale jalgu, siis ma olen ka seda meelt, et see siseministeeriumi ettepanek on päevakohane," lausus Laanet.

Eelnõu järgi kerkib väärteo rahatrahvi maksimaalne summa senise 1200 euro asemel 2400 euroni. Alaealiste rikkujate jaoks luuakse aga erand – nendele määratavate rahatrahvide arvestamisel tuleb edaspidi lähtuda poolest rahatrahvi suurusest, mis on vastavas seaduses ette nähtud. Näiteks, kui seadus näeb suurima lubatud karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, siis alaealise puhul on võimalik määrata rahatrahvi sellise rikkumise eest kuni 150 trahviühikut.

Ühistranspordis piletita sõidu eest soovitakse karistust muuta minimaalselt. Selleks piiratakse ühistranspordiseaduses ettenähtud rahatrahvi suurus viie trahviühikuga.