Inspektsiooni hinnangul annab transpordiamet isikuandmeid liiga kergelt välja
Andmekaitse inspektsiooni hinnangul saavad eraettevõtted Eestis erinevatele andmeregistritele liiga lihtsalt ligi. Inspektsioonis käib järelevalvemenetlus liiklusregistri suhtes, kes nende hinnangul müüb inkassofirmadele liiga palju isikuandmeid.
Andmekaitse inspektsiooni hinnangul annab transpordiamet liiga kergekäeliselt andmeid ettevõtetele välja.
"Meil on menetlus pooleli transpordiameti liiklusregistri suhtes, kus on välja tulnud, et eraettevõtetel on otse juurdepääs liiklusregistriandmetele. Ja kui neil on soov teda saada, kellele kuulub teatud numbriga auto, siis nad teevad selle kohta päringu ja selle info sealt saavad. Ja 2022. aastal, kui ma ei eksi, oli näiteks Julianus Inkasso teinud liiklusregistrisse 73 000 (päringu)," lausus andmekaitse inspektsiooni menetlusvaldkonna juht Liisa Ojangu.
Julianuse juhatuse liige Oliver Markvart ütles, et liiklustrahvide hulk üle 70 000 on tõepärane.
"Suurusjärk kuidagi ei üllata, meil on Eestis menetluses suvalisel ajahetkel ligi pool miljonit võlanõuet. Liiklusregistrist me saame vasteks isikukoodi või registrinumbri ja rahvastikuregistrist me saame isikukoodile vastava aadressi, e-maili ja mingitel juhtudel võib-olla ka telefoninumbri, aga see on ka kõik," ütles Markvart.
Suur osa nõuetest ongi väikeste parkimistrahvide eest, kallimas otsas on ka nõudeid tarbimislaenude eest. Markvart sõnul Julianuses andmed kindlasti ei leki ja keegi neid edasi ei müü.
"Ma ausalt öeldes ei kujuta ette, kellele või mis puhul neid müüa võiks või kellel nende vastu huvi võiks olla. See kõneta meid mitte kuidagi," nentis Markvart.
"Paraku meil on menetlus käimas, kus me oleme tuvastanud, et Krediidiregister OÜ annab neid rahvastikuregistrist saadud andmeid edasi ka järgmistele inkassofirmadele," märkis Ojangu.
Krediidiregistri juht Ege Metsandi vastas, et Krediidiregister OÜ ei nõustu andmekaitse inspektsiooni esitatud väidetega nagu oleks OÜ Krediidiregister teinud midagi kahetsusväärset.
"OÜ Krediidiregister on andmeid töödelnud seaduslikult ning ei ole rahvastikuregistrilt saadud andmeid kuritarvitanud. Rahvastikuregistri andmeid kasutab register ja tema kliendid, et inimestele teada anda, et nende kohta on avaldatud maksehäire, mis on OÜ Krediidiregistri seadusest tulenevaks kohustuseks. OÜ Krediidiregister ei ole omavoliliselt rahavastikuregistri andmeid edasi andnud ega müünud," kinitas Metsandi.
OÜ Krediidiregister ja Julianus Inkasso OÜ kuuluvad Aktiva Finance Group kontserni. Mõlema ettevõtte tegelik kasusaaja on äriregistri andmetel Hans Luik.
Eestis tegutseb kümmekond suurt inkassofirmat, kuid üheks oma tegevusalaks on selle märkinud paarsada ettevõtet. Inkassofirmad ei allunud seni Eesti riigi kontrollile, kuid nüüd peavad laenude võlgnevuste sissenõudmisega tegelevad ettevõtted taotlema aasta lõpuks finantsinspektsioonilt tegevusloa.
Uus seadus otsestelt andmekaitsega ei tegele, kuid finantsinspektsioon saab jälgida nende seaduspärast tegutsemist.
"Inkassoturg peaks korrastuma, et kõik isikud, kes tahavad võlgade sissenõudmisega tegelda sellisel kujul, peavad hakkama finantsinspektsioonile aru andma, inimestele endale aru andma. See kõik muutub läbipaistvamaks. Ja loodetavasti neid vaidlusi ja ka kaebusi saab edaspidi vähem olema," lausus rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna juhataja asetäitja Thomas Auväärt.
Toimetaja: Marko Tooming