Kunagise Taheva mõisa metsamaadel kasvavad ligikaudu 140-aastased puud, mille hulgas Eestis võõrliigina tuntud ebatsuugad. Ühe kallaku peal kasvava ebatsuuga pikkuseks mõõdeti 44 meetrit, mis on tõenäoliselt Eestis kõrgeim oma liigi esindaja.

"Puud, mille kohta info tuli, et need ebatsuugad siin on, need on all ja on kergesti ligipääsetavad. Otsustasin üle vaadata ka ülejäänud metsaosa ja siis see puuhiiglane välja tuligi," rääkis Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) metsakorraldaja Üllart Länik.

Eesti Maaülikooli metsateadlase Ivar Sibula sõnul on ebatsuugad Eesti kliimaga kohanenud.

"Potentsiaal ebatsuugat Eestis kasvatada on täiesti olemas. Harilik ebatsuuga tahab kasvada sellistel viljakatel muldadel ja samas tema puit on väga väärtuslik, sarnane männi või ka lehise puiduga," ütles Sibul.

Selleks, et Tellingumäe vaateteroni lähedal kasvavat ebatsuugat oleks võimalik üles leida, lubab metsaülem rajada sinna külastajate jaoks teeraja.

"Me paneme kindlasti infotahvli, teades soove ja rahvaste liikumisi, siis püüaks ühe välismaa keele ka tahvlile panna, et teha inimestele juurdepääs natuke paremaks nii palju kui keskonnaamet meile selleks võimalusi annab. See saaks olema Taheva matkaradade üks osa kindlasti," rääkis RMK Valgamaa metsaülem Risto Sepp.

Kuid Eestimaa kõrgeim elus puu on jätkuvalt Põlvamaal Ootsipalu orus kasvav 46,6 meetri kõrgune harilik mänd.