"Pealtnägija": kuidas peaks relvaseadus kohalduma ajaloolistele relvadele?
Relvaseadus ei hõlma tulirelvi, mis on valmistatud enne aastat 1870 tingimusel, et nendest ei saa lasta terviklikku padrunit. Eestis on kollektsionääridel selliseid relvi hinnanguliselt kuni 500 tükki. Siseministeeriumis peetakse plaani, kas olukorda tuleks muuta. "Pealtnägijas" demonstreeriti vanade relvade kiirust ja purustusjõudu võrreldes tänapäevase relvaga.
Ringkonnaprokurör Daniel Toomi sõnul ei ole relvaseaduse loogika kohaselt arusaadav, miks antiikrelvad ei kuulu relvaseaduse alla, eriti vaadates nende purustusjõudu.
Toomi hiljuti menetluses olnud kriminaalasja kaudu selgus, et Eestis on kollektsionääridel sadu ajaloolisi tulirelvasid, millel on sama suur tulejõud kui näiteks tänapäevasel politsei ametirelval. Ometi jäävad vanad relvad seaduse raamest välja.
Mehed, kelle kriminaalasjast teema tõusetus, ei soovinud "Pealtnägijas" oma näoga rääkida ning pidasid prokuröri demonstratsiooni ja probleemipüstitust tähenärimiseks.
57-aastane Pärnumaal elav Sven on kaitseliitlane, kes hakkas aastate jooksul relvadega tegelema ka nii-öelda "tsiviilis". Koos ennast samuti kollektsionääriks pidavate 59-aastase Aaro ja 62-aastase Aleksandriga hankisid ja müüsid nad erinevaid laskevahendeid. Kui Svenil ja Aarol oli relvaluba olemas, siis Aleksandril seda polnud.
2022. aasta alguses jõudsid mehed kaitsepolitsei huviorbiiti ja algatatud kriminaalasjas teostas Kapo nelja kuu jooksul erinevaid jälitustoiminguid alates kümnete telefonikõnede pealtkuulamisest, lõpetades omavaheliste kohtumiste salvestamisega drooniga.
29. mail aastal 2022 peeti Sven ja Aaro Uulu kalmistul kinni. Kalmistul toimus Lätist toodud püstolkuulipildujate MP40 müügitehing. Kaks päeva hiljem nabiti kinni Aleksander. Kõigi kodud otsiti läbi.
Aaro talust Lääne-Virumaa leiti relvi – alates kuulipildujast diivani taga, lõpetades parabellumitega. Kõige ohtlikumad olid prokuröri sõnul erinevad lõhkeseadeldised, sealhulgas tankimiinid.
Toomi sõnul asusid lõhkeseadeldised ja lahingumoon kinnistul kolmandatele isikutele vabalt kättesaadavates kohtades näiteks hoovis varikatuse all.
"Oleks võinud ka naaberkinnistult keegi tulla ja lihtsalt ligipääseda nendele esemetele. Need lõhkeseadeldised olid osaliselt niivõrd halvas konditsioonis, et pommigrupil ei olnud võimalik neid transportida ohutult kinnistult minema. Need tuli õhata sealsamas kinnistul kohapeal," ütles Toom.
Sveni kodust ja kontori laua taga olevatest kastidest leiti relvi alates revolvritest, lõpetades tükkideks võetud püstolkuulipildujaga. Leiti ka narkootikume.
Kokku korjati meestelt ära ja saadeti ekspertiisi 36 tulirelva, 647 relvaosa, üle 4000 padruni ja muud sõjavarustust.
Mehed tunnistasid end süüdi ning kohus mõistis nad kokkuleppe korras veebruari alguses süüdi ebaseadusliku tulirelvade, laske- ja laskemoona, lõhkeaine ja narkootikumide käitlemises. Kõik said kolm tingimisi karistused. Lisaks kaotasid Sven ja Aaro relvaload.
See kõik oli aga omamoodi proloog teemale, mille prokuratuur juhtumi valguses esile tõstis. Lisaks kümnetele ebaseaduslikele relvadele, võeti meestelt ära ka hulk ajaloolisi tulirelvasid, mis jäävad seaduseraamist välja. Nimelt ei hõlma relvaseadus tulirelvi, mis on valmistatud enne aastat 1870 tingimusel, et nendest ei saa lasta terviklikku padrunit.
"Enamus olid toodetud täpselt enne 1870. aastat ning nendel revolvritel olid trumlid, mida oli võimalik üksnes eest laadida, ehk siis sinna tänapäevane padrun sisse ei sobitu ning need relvad selle erandi alla ka läksid," ütles prokurör Toom.
Siseministeeriumi nõunik Rita Proosa sõnul saab relvadest tulistamiseks vajaminevat püssirohtu osta ainult relvaloa alusel. "Eelduslikult ei tohiks saada isegi seda musta püssirohtu mitte kusagilt kätte. Välja arvatud, et ise kodus mingisuguse retsepti järgi segada. Relvaseadus ütleb väga selgelt, et püssirohtu tohib soetada relvaloa alusel. Kuivõrd antiikrelvadele relvaluba ei väljastata, siis ei ole kaalus dokumenti, millega püssirohtu osta," ütles Proosa.
Vähemalt 154 aastat vana töökorras relva või selle või selle koopia omamiseks ei ole vaja luba, koolitust ega erilisi hoiutingimusi. Proosa sõnul ei peeta seetõttu nende üle ka arvestust. Hinnanguliselt võib selliseid relvi olla erinevatel kollektsionääridel kokku kuni 500.
"Kui inimesel ei ole relvaluba, ta ei ole seda protsessi läbi teinud, siis me ei saa ka veendunud olla, et tal on vastavad või vajalikud teadmised, kuidas ohutult nende relvade ja esemetega ringi käia," ütles Toom.
Eesti ainus ametlik nii-öelda vanade relvade maaletooja Kristjan Rubin ütles, et enamikul selliste relvade ostjatest on relvaluba olemas ja lisaks on neil vaja relvaseaduse alla kuuluvat musta püssirohtu, mistõttu tegelikku probleemi pole.
Toom: eestlaetavad revolvrid on vähemalt sama ohtlikud kui ülejäänud relvad
Ringkonnaprokurör Daniel Toom viis "Pealtnägija" Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti, kus hoitakse muuhulgas viimase kriminaalasja käigus ära võetud ajaloolisi relvi, et näidata vanade relvade purustusjõudu.
Testi käigus võrreldi kolme relva kiirust ja purustusjõudu. Esimene relv oli eestlaetav revolver, teine oli revolver, millest saab lasta tänapäevast laskemoona ning kolmas oli püstol Glock 19, mis on ka politsei- ja piirivalveameti teenistusrelv.
Antiikrelva kiirus oli testi käigus peaaegu sama suur kui moodsal politsei teenistusrelval.
"Glocki kiirus oli küll natukene kiirem, kuid mõlema revolvri kiirused jäid üsna samasse suurusjärku," ütles Toom.
Tulistamine melonite pihta näitas, et vanadel relvadel oli purustusjõud isegi suurem kui moodsal relval.
"Eksperdi arvutatud numbrite põhjal võib üksnes seda järeldada, et eestlaetavad revolvrid on vähemalt sama ohtlikud kui ülejäänud relvad või isegi ohtlikumad," sõnas Toom.
Tõukudes osaliselt sellest kriminaalasjast ja eksperimendist, peab prokurör mõtlemapanevaks, et vanad relvad, mis on tänapäevastega sama ohtlikud, seaduse alla ei kuulu.
Siseministeeriumis peetakse plaani, kas olukorda tuleks muuta. "Meil on plaanis välja töötada relvaseaduse muutmise väljatöötamiskavatsus. Ja selle raames siis tõstatada need küsimused, kas ja kuidas peaks siis veel täiendavalt reguleerima," ütles Proosa.
Vanade relvade maaletooja Kristjan Rubin ütles, et Eesti ei ole nii-öelda üksik saareke, ning et need relvad on tsiviilkäibes kogu Euroopas. "Kui nüüd meil läheksid regulatsiooni alla, ma võrdleksin olukorraga, et kuuri uks lüüakse naeltega kinni, aga samal ajal aknad jäävad pärani lahti," ütles Rubin.
Proosa sõnul ainult regulatsioonidega ohtusid ära ei hoita. "Kes ikkagi paha teha tahab, see leiab selleks võimaluse. Ükskõik kui karmid on reeglid, et lõpuks teeb selle otsuse ikkagi inimene, kes selle relvaga ümber käib," sõnas Proosa.
Toimetaja: Valner Väino
Allikas: "Pealtnägija"