Arkadi Babtšenko, keda Venemaa peab välisagendiks, terroristiks ja ekstremistiks, sai mõne aasta eest Eestis varjupaiga. Praegu tegeleb ta Ukraina abistamisega ning muretseb enda ja oma lähedaste turvalisuse pärast.

"Eriti kartma hakkasin ma umbes poolteist kuud tagasi, kui meie MTÜ SAB UA e-posti tuli kiri ähvardustega minu tütre aadressil. Ähvardati ta röövida, vägistada ja tappa. See oli esimene kiri, siis tuli ka teine," ütles Venemaa dissident Arkadi Babtšenko

Rünnak Leonid Volkovi vastu pani ka paljusid teisi Venemaa emigrante mõtlema oma turvalisuse peale.

Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Joosep Kaasiku sõnul ei ole Eestis põhjust muretseda. "Kui me räägime sellest rünnakust Leedus, siis loomulikult suure naabri eesmärk on hirmutada inimesi. See võib juhtuda igal pool, aga Eestis ei ole põhjust muretseda. Me oleme olemas," ütles Kaasik.

"Ja kui inimestel on kahtlus või kõhklus, et mingi oht valitseb teda, siis tasub alati pöörduda politsei poole, kes aitab alati leida parimad lahendused enesekaitsmiseks," lisas Kaasik.

Seda Babtšenko tegigi. "Ma pöördusin veebipolitseiniku poole. Ta vastas, et see pole tema pädevuses ja soovitas pöörduda politseisse. Seda ma tegingi ja sain ametliku vastuse, et kriminaalmenetluse algatamine rikuks inimõigusi ehk seda ei algatata," ütles Babtšenko.

Tegelikult andis politsei teise põhjuse kriminaalmenetluse mittealgatamiseks: "...peab olema olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Antud juhul ei ole teataja poolt konkretiseeritud ühegi asjaolu või faktiga, mis annaks alust arvata ähvarduste täideviimiste tõsiseltvõetavusele."

Kaasik usub, et politsei vaatab Leedus toimunu valguses juhtumi uuesti üle. "Kui ta sai sellise vastuse, millega ta rahul ei ole, siis tal on kindlasti võimalik uuesti pöörduda, anda oma täiendavad selgitused. Ma usun, et politsei vaatab selle juhtumi uuesti üle, eriti selles valguses, mis on toimunud ka Leedus," ütles Kaasik.

Enne sõda kaalus Babtšenko enesekaitseks relvaloa hankimist. Venemaa kodanikuna tal aga seda õigust ei ole.

"Kui Eesti riik arvab, et see on väike asi, mis ei ole uurimise väärt, siis ma tahaks, et mul oleks võimalus ise ennast kaitsta. Ma saan aru, kui palju siin on Putini agente ja Venemaa agressiooni toetajaid, seega on see samm põhjendatud. Aga tahaks, et sellel reeglil oleks ka mõned erandid," sõnas Babtšenko.