Julgeolekupoliitika alustes oleme kokku leppinud, et Eesti julgeolek on tervik. Selle tagamise alustalad on ühiskonna sidusus ja riigi kerksus, majandusjulgeolek ja elutähtsad teenused, sisejulgeolek ja avalik kord, sõjaline kaitse ja rahvusvaheline tegevus.

Kui eelarvekärbetest vabastatakse või eelarvet suurendatakse üksnes sõjaliseks kaitseks, ei saa me rääkida Eesti julgeoleku terviklikust tagamisest. Kui Eesti-vastase sõjalise ründe toimumise tõenäosuse tõusu arvestatakse ajaliselt Ukraina sõja lõppemisest alates, siis mittesõjaliste ohtude tase on enneolematult kõrge juba praegu.

Selliste ohtude realiseerumise kohta on oma hinnangut ja kogemust avalikkusega jaganud nii kaitsepolitseiamet kui ka NATO oma hiljutises avalduses.

Meie peamine jõupingutus peab olema ebasoovitavate, riigi julgeolekule ohtlike arengute ära hoidmisel ja nende tõkestamisel. Julgeolekukriisid ei teki iseenesest, vastane loob teadlikult selleks vajalikud tingimused, mis on peamiselt mittesõjalised.

Vastane kasutab meie vastu erinevaid meetmeid varjatult ja neid omavahel kombineerides, hübriidselt. Selleks on näiteks luuretegevus (nii füüsilises- kui ka küberkeskkonnas), sabotaaž meie elutähtsa taristu vastu, vaenulik mõjutustegevus, julgeolekut ohustava korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse ärakasutamine, äärmusluse toetamine ja terrorism.

Suuremat osa Venemaa Föderatsiooni hübriidoperatsioonidest, mis pannakse toime Euroopa riikide territooriumidel, juhivad Venemaa eriteenistused. Meie riike ja ühiskondi kahjustatakse viisil, mis ei ületa sõjalise kallaletungi lävendit. Neid ohte saab ja tuleb riigil maandada.

Rahu ajal ettevalmistatud positsioonid ja nõrgestatud ühiskond võimaldavad vastasele sobival ajahetkel mittesõjaliselt tegevuselt raskusteta üle minna sõjalisele. Riigil võib sellise olukorra väljakujunemise ajaks olla juba hilja hakata midagi kiiresti ja tõhusalt muutma, sest vastane on varjatult jõudnud meie julgeolekut rängalt kahjustada.

Ukrainas valmistati enne 2014. aastat pikema aja jooksul Vene eriteenistuste poolt ette sobilik pinnas, sh separatism, mille järel viidi Venemaa erivägede toetusel läbi hübriidoperatsioonid Ida-Ukrainas ja Krimmis Ukraina territooriumi hõivamiseks. Neile lisandus 2022. aastal Venemaa alustatud konventsionaalne sõda.

Julgeolekut ja selle tagamist peame Eestis terviklikuna käsitlema. Tõhusaim viis julgeolekukriiside ärahoidmiseks on vastase tegevuse pärssimine juba praegu ja igapäevaselt. Siseministeeriumi vaates on kaitsepolitseiamet ning politsei- ja piirivalveamet riigi rahuaegne kaitseliin julgeolekuohtude vastu. Kui oleme Eestis valmis kehtestama nn julgeolekumaksu kaitseväe kiirkorras võimearendusteks, ei tohi unustada kapo ning politsei- ja piirivalveameti vastavaid võimeid.