Sel nädalal peaks Venemaal jõustuma uus seadus, mis keelab välisagendiks kuulutatud inimestel tegeleda nii-öelda valgustusliku ja haridusalase tegevusega vene keeles. Valgustuslik ja haridusalane tegevus (просветительская и образовательная деятельность) hõlmab sõnavõtmist nii kirjas kui ka suuliselt, loengute lugemist, esinemist ettekannetega, aga ka ajalehes kirjutamist.

Venemaal võeti välisagentide seadus vastu enam kui kümmekond aastat tagasi. Selle järgi pidid ennast välisagendina registreerima organisatsioonid, mis said 20 või enam protsenti oma rahast välismaalt ja mis definitsiooni järgi "tegelesid poliitilise tegevusega". Just see viimane on väga laialt ja umbmääraselt defineeritav. Alguses ei osanud keegi uue kategooriaga midagi peale hakata. See tundus absurdse ja ebavajaliku seadusena. Esimene Venemaa välisagent oli kusjuures sookurgede kaitseala.

Pikapeale hakkas välisagentide seadus konkreetsemat kuju võtma ja karmistuma. Kui aastakümnepikkune protsess kokku võtta, siis kõigepealt teatati, et välisagentidel on keelatud kandideerida riiklikele stipendiumitele ja grantidele. See oli oluline löök, sest Venemaal antakse iga-aastaselt välja suuri summasi erinevate riiklike projektide raames ja need on paljudele mitteriiklikele organisatsioonidele elutähtis sissetulekuallikas.

Edaspidi hakati välisagentide tegevust tasapisi järjest rohkem piirama. Probleem oli selles, et kui riik omistas kellegile välisagendi staatuse, siis sellest lahti saada oli võimatu. Riigi otsust võis küll vaidlustada kohtus, ent see lükkas staatuse saamise lihtsalt edasi.

Kui nüüd jätta vahele rida sündmusi, siis millalgi muudeti Venemaal välisagendi kontseptsiooni ja organisatsiooni asemel võidi seda anda ka üksikisikule. See oli oluline muudatus, kuna andis riigile palju laiema tegevusvabaduse. Uute seaduste järgi pidi välisagendist inimene igal pool üldsust oma staatusest teavitama. Näiteks sotsiaalmeediasse postitust tehes pidi selline kodanik panema juurde märkuse "Antud materjal on toodetud, levitatud või edastatud välisagent selle-ja-selle poolt, kes on kantud ka välisagentide nimekirja".

Ukraina ja Venemaa täiemahulise sõja alguses keelati välisagentidel ära valgustuslik ja haridusalane tegevus riigiasutustes. Lihtsas keeles tähendas see, et välisagendi staatusega inimesed ei tohtinud tegeleda õppetööga ega ka näiteks esineda ettekannetega. Lahtiseletatult: kui küla kultuurimaja soovis korraldada üritust ja kutsuda sinna kedagi rääkima kasvõi sipelgate elust, siis juhul kui inimesel oli välisagendi tempel otsa ees, klubi sellist inimest enam kutsuda ei tohtinud. See oli Vene riigi otsene kättemaks kriitiliselt meelestatud haritlastele, sest nende tegevus läks ühemõtteliselt uue seaduse alla.

Nagu me teame, pagesid Ukraina ja Venemaa täiemahulise sõja alguses tuhanded kultuuri- ja teadusinimesed Venemaalt välismaale. Lõplik arv pole teada, ent suur osa minu endistest Venemaa kolleegidest on tänapäeval kas Põhja-Ameerikas, Euroopas või Gruusias-Armeenias. Need, kes julgesid Venemaa agressiooni suhtes kasvõi pehmelt, aga kriitiliselt sõna võtta, said ruttu välisagendi staatuse. Nii ilmusid minu Facebooki voogu postitused, mis algasid ülalpool mainitud teatega, et "antud materjal on toodetud, levitatud või edastatud välisagendi poolt".

Küsimus on selles, et miks inimesed vabatahtlikult igal pool oma välisagendi staatust kuulutasid? Ma tean neid, kes seda ei tee põhimõtteliselt, aga kõikidel teistel on erinevad põhjused. Kes loodab kunagi naasta Venemaale, kes kardab sugulaste pärast, kellel on muud põhjused olla seaduskuulekad.

Märtsi alguses tegi Venemaa võim huvitava sammu. Nimelt võeti välisagentideks kuulutatud inimestelt sisuliselt ära omand. Uue seadusega, mis jõustus esimesel märtsil, ei tohi välisagendid saada Venemaal honorare näiteks raamatute müügist.

Mis on aga veel hullem, välisagendid ei tohi müüa oma kinnisvara. Teoreetiliselt on neil see võimalus olemas, kuid praktiliselt on kinnisvara müümine üliraske. Nimelt peab välisagent, kui ta soovib maja või korterit müüa, avama spetsiaalse arve, kuhu laekunud raha tohib ta kasutada väga piiratud ulatuses. See seadus on löök paljudele välismaale pagenud Venemaa teadlastele ja kultuuriinimestele, kes ei saa nüüd müüa oma Venemaa kinnisvara, et finantseerida elu uues kohas.

Lähipäevadel jõustuv seadus paneb aga täpi i peale. Nimelt kriminaliseeritakse nüüd välisagentide valgustuslik ja haridusalane tegevus. Nad ei tohi enam vene keeles kirjutada ega esineda Venemaal registreeritud juriidiliste isikute juures. Selle eest on ette nähtud nii rahatrahv kui ka vanglakaristus. Veel enam, Venemaal registreeritud juriidilised isikud ei tohi võimaldada välisagentidele venekeelset tegevust ja veel enam, nad ei tohi võimaldada välisagendil selle tegevusega raha teenida. Sellegi eest on ette nähtud nii rahatrahv kui ka vanglakaristus.

Lahtiseletatuna tähendab see, et taolised välisagendid ei tohi teha postitusi Facebookis või Telegrammis, mis on Venemaal ääretult populaarne, ega pidada oma Youtube'i kanaleid. Mul on üks antropoloogist kolleeg, kes lahkus Venemaalt 2022. aastal. Kõige muu kõrval peab ta internetis antropoloogiaalaseid loenguid. Neid loenguid on inimestel võimalus vaadata väikese tasu eest ühes akadeemilises portaalis. Nüüd on nende loengute lindistamine, portaalis kättesaadavaks tegemine ja kolleegile vaatamiste eest honorari maksmine kõigile osapooltele kriminaalselt karistatav.

Välismaal elavatele venemaalastele võib kriminaalkaristus osutuda väga takistavaks, kui on vaja kas elamisluba pikendada, viisat taotleda või reisida. Nii või teisiti, Vene riik tegi väga kavala käigu. Ma tean inimesi, kes uut seadust täita ei kavatse, aga mu sisetunne ütleb, et veel rohkem eksiilis elavaid venemaalasi kavatsevad seda teha.

Filosoofilises plaanis on huvitav, et Vladimir Putin kuulutab selle seadusega vene keele Vene riigi omandiks. Selle kasutamine on riiklikult reguleeritud ja piiratud.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.