Jäätmereformiga saaksid hinnaeelise need, kes jäätmeid sordivad ning see peaks panema ka ettevõtteid ja omavalitsusi materjale ringkasutusse suunama, märkis kliimaministeerium.

"On kaks alternatiivi – kas kõigile kasvavad kulud ühetaoliselt, et korraldada omavalitsustes jäätmevaldkonda või teeme vahe sisse igaühe panuse järgi. Meie soov on, et neile, kes koguvad jäätmeid liigiti, hakkab jäätmetasu arve olema näiteks kortermajades 3–5 eurot kuus. Kes ei sorteeri, maksab umbes kolm korda rohkem. Nii saab arvestatava hinnaeelise just see, kes sorteerib oma jäätmeid," ütles kliimaminister Kristen Michal.

Arvete täpset suurust mõjutab omavalitsuste suurenev roll jäätmemajanduses, kellele kehtestatakse kindel sihtarv, kui palju jäätmeid tuleb liigiti koguda.

Kuna segaolmejäätmetest kolmandiku moodustavad pakendid, on ka nende ringlusse võtu suurendamiseks ette nähtud uuendusi. Kehtivat pakendiaktsiisi muudetakse nii, et ringlusse võetavast materjalist pakend oleks odavam.

Kliimaministeeriumi asekantsler Ivo Jaanisoo sõnul võib pakendiaktsiisi muutmine ka toodete hinda muuta, kuid ministeeriumi arvutuste järgi on mõju leibkonnale väiksem kui üks euro kuus.

Põletamine läheb tasuliseks

Lisaks plaanib ministeerium jäätmereformiga tõsta jäätmete prügilasse ladestamise tasu ning kehtestada põletamise tasu, et motiveerida materjalide ringlussevõtmist.

"Eesti kodudes tekib sadu tuhandeid tonne materjale, mida saaksime uuesti kasutada, kuid millest me täna suure osa lihtsalt ära põletame või prügimäele mädanema viime," ütles Michal. "Eesmärk on, et ära visatud prügist saaksime 2030. aastaks lisaks tänasele 135 000 tonni uute materjalidena kasutusse saata."

Veel sisaldab eelnõu väljatöötamiskavatsus jäätmevaldkonna digiteerimise plaani. Nii saadakse tulevikus värskeid andmeid, kui palju kuskil omavalitsuses jäätmeid liigiti kogutakse või kuhu käitlusesse omavalitsustest jäätmed liiguvad.

Kliimaministeerium suunab ringmajanduse valdkonna investeeringuteks 111 miljonit eurot, mille eest saab muuhulgas rajada jäätmete kogumiseks ja ringlussevõtuks vajalikku taristut, luua uusi lahendusi pakendite korduskasutuseks ja vähendada jäätmeteket.

Eestil on Euroopa Liidu liikmesriigina kohustus võtta 2025. aastaks ringlusse 55 protsenti, 2030. aastaks 60 protsenti ning 2035. aastaks 65 protsenti olmejäätmetest. Ministeerium märkis, et reformiga ettenähtud lahendused toovad kaasa olmejäätmete liigiti kogumise ning ringlussevõtu suurenemise.

Eesti sorteerib umbes 30 protsenti

Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo rääkis teisipäeval ministeeriumis peetud pressikonverentsil, et olmejäätmete ringlussevõtu protsent on Eestis püsinud 30 protsendi kandis viimased kümme aastat, aga pakutavad muudatused peaksid aitama kaasa selle osakaalu tõstmiseks 60 protsendini aastaks 2030 ja 65 protsendini 2035. aastaks.

Jaanisoo selgitas, et kui soovida ringlussevõtmise protsent on üldjuhul 10 protsendipunkti võrra väiksem kui liigiti kogumise osakaal. "Ehk kui 2035. aastaks soovime jõuda 65 protsendini ringlussevõtmisel, peaks olema liigiti kogumise sihtarv 75 protsenti."

Jäätmereformiga soovitakse käitlussüsteemi süsteemset muutumist, et tekitada olukord, kus tuleks veel juurde käitlusvõimet ning võidaks nii inimesed, ettevõtjad, võimalikud uued investorid, kohalikud omavalitsused kui ka Eesti elukeskkond.

Eesmärk on muuta jäätmekäitlus lihtsaks ja läbipaistvaks, eraldada jäätmetest väärtuslikud materjalid ja suunata need uuesti ringlusse ning samas motiveerida tootjaid oma tooteid kestlikumaks disainima, rääkis ta.

Jaanisoo tõi välja neli alameesmärki jäätmereformis.

Esimene siht on anda jõudu ja volitusi juurde omavalitsustele, kelle ülesandeks jääb jäätmekäitluse parema korralduse sisseseadmine oma territooriumil.

Teiseks antakse omavalitsustele olmejäätmete käitlemise sihtarvud ning sellega koos ka soovitused, kuidas oma jäätmemajandust edendada. Näiteks peaks pakendite liigiti kogumise parandamiseks tooma selle kodudele lähemale, et see oleks inimeste jaoks mugavam.

Väga oluline on ka muudatus, et omavalitsused peavad edaspidi käitlusteenuste hankeid korraldama eraldi veoteenuste hangetest, kusjuures veoteenuste puhul tuleb ette määrata, kuhu jäätmed viia.

See peaks parandama konkurents nii vedajate kui käitlejate vahel, lisandub uusi pakkujaid ning tekib huvi uute investeeringute tegemise vastu selles valdkonnas. Inimesele on oluline, et pakendijäätmete ja segaolmejäätmete vedamise teenuseid saaks ka ühtlustada ja täpsustada, rõhutas asekantsler.

Jäätmetasu tuleb teha läbipaistvaks, et selle komponendid oleks arvel näha eraldi ridadena.

Jäätmete sorteerija ja mittesorteerija hinnavahe peaks olema umbes kolmekordne – liigiti sorteerija tasu vähemalt kolm korda odavam kui sellel, kes kõik segaolmejäätmetesse viskab. Jäätmeid liigiti sorteeriva leibkonna tasu peaks olema keskeltläbi 3–5 eurot kuus, rääkis ta.

Kokku peaks inimeste lähedal olema viis konteinerit: plast- ja metallpakenditele, klaasile, papile ja paberile, biojäätmetele ning ülejäänud olmejäätmetele.

Jaanisoo rääkis ka, et kui praegu on prügi ladestamise tasu umbes 30 eurot, aga see peaks olema umbes kolmekordne.

Jäätmepõletuses aga teeb ministeerium ettepaneku Iru jäätmetehase jaama liitmiseks Euroopa Liidu süsinikukaubanduse süsteemiga ja jõuda jäätmepõletustasu 60 eurole tonni kohta.

Lisaks soovitakse jäätmereformiga digiteerida jäätmemajandust, et inimesed saaksid aru ja teaksid, kuhu nende jäätmed liiguvad, suurendades sellega inimeste usaldust süsteemi vastu. Selleks käivitatakse andmepõhise aruandluse projekt ja seatakse eesmärk jõuda reaalajas aruandluseni.

Jaanisoo sõnul tutvustas ministeerium oma esialgseid plaane novembri alguses ning pärast tööd huvirühmadega esitanud nüüd seadusemuudatuste väljatöötamiskavatsuse. Sellele antakse üks kuu tagasisideks ja selle järel koostab ministeerium suve alguseks seaduseelnõu, mis riigikogule esitatakse pärast suve. Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastuste, tagasiside ja arutelude põhjal valmib seaduseelnõu 2024. aasta teises pooles. Muudatuste kehtestamist plaanitakse eeldatavalt 2025. aastal.

Väljatöötamiskavatsusega saab lähemalt tutvuda ministeeriumi kodulehel.