Transpordikütuste ühing tõi rahandus- ja kliimaministeeriumile, keskkonnaametile, maksuametile, riigikontrollile, konkurentsiametile, õiguskantslerile ja riigiprokuratuurile kolmapäeval saadetud pöördumises välja, et turuosalistel on juba aastaid olnud tõsine kahtlus, et AS Olerex ei täida biokohustuse nõuet ja rikkumised on ulatuslikud ning tõenäoliselt tahtlikud.

Nendest rikkumistest on teised turuosalised ühingu kinnitusel pidevalt teavitanud ka eri ametkondi ja väikseses osas on kahtluste kohta algatatud ka menetlusi.

"Paraku ei ole riik seni järelevalvet läbi viinud professionaalselt ja mõistliku aja jooksul. Ressursipuudus võib olla arusaadav, kuid täiesti arusaamatu on, miks riik olukorras, kus tal puudub erialane kompetents, varjab turuosaliste eest andmeid ega kaasa neid menetlustesse," teatas transpordikütuste ühing.

Ühingu tegevjuhi Krista-Maria Alase allkirjastatud pöördumise kohaselt õnnestus neil pärast korduvaid taotlusi saada lõpuks ligipääs 2021. aasta materjalidele ehk perioodile, mil toime pandud rikkumised tänavu mais aeguvad. Sealt selgus ühingu väitel, et Olerexi rikkumised on märksa ulatuslikumad kui riik on nii 2021. aasta kui ka 2022. aasta osas tuvastanud ning samuti hõlmavad ulatuslikud rikkumised ka möödunud aastat.

Ühing toob välja, et 2021. aastal jäi Olerexil väärtoimiku materjalide kohaselt täitmata vähemalt kaks protsenti biokohustusest.

"Tegelikkuses on biokütuste tarbimisse lubatud koguenergia väiksem, kui biokohustuse 2021. aasta 10 protsendi nõue – tegemist on ilmse "veaga". Samuti on selgunud, et tagantjärgi on muudetud esitatud raporteid, mis on samuti ebaseaduslik. Kirjeldatud rikkumised on keskkonnaamet jätnud tähelepanuta ning väärtegu VKS-i rikkumise osas algatatud ei ole," teatas Alase.

2022. aastal jättis Olerex ühingu väitel täitmata 6,5 protsenti biokohustusest, kuna ettevõte lubas tarbimisse talvist fossiilset diislikütust, kuid raporteeris maksuametile, et tegu on rohediisli ehk HVO-ga.

"Keskkonnaamet seevastu tuvastas vaid rikkumise, et AS Olerex küll tarnis tõepoolest tavalist talvist diislikütust, kuid rahalist kasu pole tõenäoliselt saanud ning keskkonnale kahju pole tehtud. Tegelikkuses võib turuosaliste hinnangul olla AS Olerex saanud rahalist kasu vähemalt 35 000 000 euro ulatuses kohustuse täitmata jätmise eest. Välistada ei saa kogu 7,5 protsendi kohustuse täitmata jätmist," seisab pöördumises.

Eesti transpordikütuste ühingu hinnangul rikkus Olerex ka 2023. aastal tõenäoliselt UCO tooraine maksimaalse koguenergia nõuet, mistõttu on neil vaatamata keskkonnaameti vastupidisele kinnitusele ka eelmise aasta biokohustus nõuetekohaselt täitmata.

"Kahjuks ei võimaldata turuosalistel dokumentidega tutvuda, mis võib suurendada rikkumise tuvastamata jätmise riski oluliselt," leiab ühing ja toob välja, et seni on rikkujale määratud üksnes 12 000 euro suurune trahv, aga rikkumisest teenitud summade suurusjärk on tuhat korda suurem.

Kõigest sellest tingitult tegi ühing ettepaneku peatada Olerexi kütuse tarbimisse lubamine ja vajadusel kütusemüüja tegevusluba, kuni nõue on täidetud, kohustada Olerexi täitma tagantjärele 2021.-2023. aastani täitmata jäänud biokohustus ja rakendada ettevõtte suhtes igapäevaselt maksimaalset sunniraha.

Lisaks soovivad teised kütusemüüjad, et kõigile turuosalistele avaldataks kõigi turuosaliste kohta kõnealuste aastate biokohustuste täitmine või täitmata järgmine, kaasataks turuosalised menetlustesse ning arestitaks Olerexi ja ettevõttega seotud AS-i Aqua Marina vara, et tagada võimalikul kuritegelikul moel saadud tulu konfiskeerimine.

Ka peaks transpordikütuste ühingu hinnangul kiiresti muutma seadust, et tagada biokohustuse täitmise üle rangem järelevalve ja rangemad karistused, looma järelevalve ekspertgrupi ja vajadusel auditeerima Olerexi majandustegevust.

Keskkonnaamet avastas uue tõenäolise rikkumise

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu ütles ERR-ile, et eelmisel aastal kontrollis keskkonnaamet kõiki olulisi turule lastud koguseid, et olla kindlad, et deklareeritud ning päriselt kohustuse täitmiseks riiki tarnitud biokütused vastaksid nõuetele.

Esialgne aasta kokkuvõte näitas tema sõnul, et kõik turuosalised suutsid täita nõutud 7,5 protsendi osakaalu, kuid täpsem aruannete ja vastavussertifikaatide kontroll alles lõppes.

"Seal ilmnes uus tõenäoline rikkumine ühe HVO alaliigi deklareerimise kordaja osas. Kinnituse saamisel võib see taas tähendada, et Olerexil jääb taas nõutud 7,5 protsendist ligikaudu üks protsent puudu, juhtumi täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks alustasime väärteomenetlust," lausus Avarsalu.

Ta tõi välja, et Olerexi 2021. aasta biokütuste nõuete osas viidi väärteomenetlus läbi 2022. aastal, määrati rahatrahv ning otsus jõustus 2023. aasta sügisel.

Olerexi 2022. aasta biokohustuse rikkumise osas viidi väärteomenetlus läbi 2023. aastal ning määrati rahatrahv summas kaheksa miljonit eurot, mis on sisuliselt maksimumtrahv. Kuna Olerex vaidlustas otsuse, selgub vaidluse tulemus kohtulahendiga ja Avarsalu sõnul peaks see juhtuma sellel aastal.

"Lisaks on algatatud valeandmete esitamise kahtluse osas kriminaalmenetlus," selgitas ta.

Avarsalu sõnul on siiski nii Olerexi kui ka teiste turuosaliste käitumises märgatavad muutused positiivsema käitumise suunas. Näiteks on tanklakettides müügil teise põlvkonna biodiislid, mistõttu teadlikud tarbijad saavad oma tarbijakäitumisega samuti turgu mõjutada.

Ta kinnitas, et keskkonnaameti jaoks on ettepanekud turu läbipaistvuse suurendamiseks, karistuste karmistamiseks või aegumistähtaegade pikendamiseks väga oodatud ning tõenäoliselt lihtsustaks need tulevikus nende tööd.

"Keskkonnaamet on Olerexiga toimunule pööranud palju tähelepanu – firma suhtes on kolme aasta jooksul algatatud kriminaalmenetlus ja kolm väärteomenetlust. Seni Olerexile määratud kaheksa miljoni euro suurune trahv on sisuliselt maksimum, kui ka sellest jääb väheks, tuleb karistusi veelgi karmistada," lausus Avarsalu.

Riigikogus on praegu seadusmuudatus, mis suurendab kütuseturu järelevalvet ja karistusi. Trahvid muutuvad rikkumisel mahupõhiseks, arvestusega gigadžaulides.

"Sanktsioneerimine muutub karmimaks. Enam ei ole "väike trahv", 10 miljonit eurot on täna ilmselgelt väike nende rikkumiste eest, suureneb oluliselt. /.../ Kui me võtame täna kõige suurema tarnija näiteks, siis tõlgituna need gigadžaulid on umbes 40 miljonit eurot," ütles kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Rein Vaks.

Olerex: konkurendid püüavad avalikkust eksitada

Olerexi tegevjuht Piret Miller ütles, et ettevõte on konkurentide avaldusest ebameeldivalt üllatunud ja peab sellist rünnakut konkurentsi moonutamise katseks. Samuti kavatseb Olerex paluda konkurentsiametil hinnata, kas selline ühe turuosalise tegevuse pärssimiseks tehtud ühispöördumine võib olla vastuolus konkurentsiseaduse kartelli puudutavate sätetega. 

"Esiteks, liidu avaldusest nähtub, et osa liikmeid soovivad saada turul konkurentsieelist läbi selle, et soovitakse ühe turuosalise suhtes algatada võimalikult palju alusetuid menetlusi. Kui aga riik ei ole kõike nii teinud nagu mõni konkurent seda soovib, on see tekitanud konkurendis frustratsiooni," sõnas Miller.

Ta lisas, et teiseks pole Olerex jaeketina ise transpordikütuste ühingu liige, aga sinna kuuluvad nende olulisemad konkurendid.

"Liitu kuulub küll ka Olerexi gruppi kuuluv Olerex Terminal, aga antud avaldus koostati ka Olerex Terminali eest salaja, mis on ühe erialaliidu puhul arusaamatu praktika, sest enamasti vaieldakse küsimused selgeks ühiselt," ütles Miller.

Kolmandaks ei mõista Olerex tema sõnul, kuidas saab selliseid avaldusi teha protsessis, kus mis tahes lahendid puuduvad.

"Olerex on vaidlustanud keskkonnaameti trahvi ja amet on tänaseks suurest osast oma etteheidetest ka loobunud. Muud menetlused pole samuti hetkel kuhugi jõudnud," lausus ettevõtte tegevjuht.

Kütusemüüjate ühispöördumisele ei osanud ta seetõttu anda muud selgitust, kui et tegu on konkurentide püüdega eksitada avalikkust ja näidata Olerexi halvas valguses, et seeläbi ise eeliseid saada. Mingit juriidilist alust ettevõte sellisel avaldusel ei näe.

"Palume oma juriidilistel nõustajatel esitada konkurentsiametile avalduse, et amet uuriks, kuidas selline konkurentide ühispöördumine sai tekkida ja kas see võib olla vastuolus konkurentsiseaduse karttelli puudutavate sätetega," ütles Miller.

Transpordikütuste ühing ehk endine õliühing ühendab Eestis tegutsevaid ettevõtteid, kelle peamiseks tegevusalaks on fossiilse- ja bioloogilise päritoluga vedel- ja gaaskütuste, elektrienergia ja teiste energiakandjate transpordisektorisse tarnimine. Ühingusse kuuluvad Alexela, Jetoil, Neste Eesti, Circle K Eesti, Orlen Eesti, Saare Kütus, Terminal, Tallinna Terminal, Opteris, ANaliit, Krooning ja Olerex Terminal.