Peaminister Kaja Kallas ütles Saksamaa visiidil viibides, et NATO järgmine peasekretär peaks tulema kaitsekulutusi täitvast Ida-Euroopa riigist, välistades justkui Eesti toetuse Hollandi pikaaegsele peaministrile Mark Ruttele. Samas tõdes Kallas, et Rutte kasuks räägib asjaolu, et ta on koalitsioonivalitsusega riigi peaminister.

Samas ütles välisminister Margus Tsahkna, et Eesti pole vastu ei Ruttele ega tema vastaskandidaadile, Rumeenia presidendile Klaus Iohannisele.

"Me ei ole kellegi vastu ja ei defineeri, millisest riigist peab keegi tulema, vaid me tahame aru saada ka sellest, et Ida-Euroopa pool on väga selgelt kaetud nende plaanide ja poliitilise sooviga, mida uus peasekretär kindlasti väljendab," ütles Tsahkna "Aktuaalsele kaamerale". 

Rohkem kui kakskümmend liitlast on juba Rutte selja taha asunud, sealhulgas alliansi suurriigid USA, Suurbritannia, Saksamaa ja Prantsusmaa. Samas on kandideerimisest ka teada andnud Rumeenia president Klaus Iohannis. Erilist lootust tal peasekretäriks saada pole, kuid president Toomas Hendrik Ilvese sõnul on kogu Kesk- ja Ida Euroopa kahtleval seisukohal pigem Rutte osas. Eelkõige seetõttu, et tema ametiaja jooksul pole Holland suutnud täita kaitsekulutuste kahe protsendi kohustust.

"Mees, kes tuleb riigist, kes ise olles selle eest vastutav ei suutnud seda teha, hakkab jutlustama teistele. Lisaks sellele, me teame, et Rutte oli väga suur Nord Stream 2 toetaja. [On] Kuulus pilt, kus eriti suure naeratusega, seistes (Saksa tollase kantsleri - toim.) Angela Merkeli ja (Venemaa tollase presidendi - toim.) Dmitri Medvedevi taga, ta seal lausa hõiskab rõõmust, et nüüd on Nord Stream 2 sõlmitud," rääkis Ilves.  

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juht Indrek Kannik ütles, et mõned NATO suurriigid - eelkõige USA ja Saksamaa - peavad Kesk- või Ida-Euroopa kandidaati suhetes Venemaaga liiga suureks eskalatsiooniriskiks. Ilmselgelt tekitab see aga meie piirkonnas rahulolematust.

"Eks siis tuleb läbirääkimisi jätkata. Nüüd on kaks võimalust, et milline on meie tegelik soov. Kas meie tegelik soov on tõepoolest Rutte blokeerida lõpuks või on tegelik soov saavutada nende läbirääkimiste käigus - isegi mitte Ruttelt endalt, aga vaid justnimelt nendelt samadelt riikidelt, keda ma nimetasin - teatud põhimõttelisi otsuseid, mis on meie arvates õiged," rääkis Kannik.

NATO idapoolsed riigid võivad näiteks soovida pikemaajalist strateegiat Venemaa suunalises poliitikas, sealhulgas alliansi kindlaid plaane sõja järel. Kannik rõhutab, et kindlasti pole ühegi liikmesriigi huvides, et peasekretäri ametisse nimetamisega tekkinud vastasseis jääks venima.