"Mida meie tahame näha ja mille suhtes tahame saada aru ja omavahel selgelt rääkida nende kandidaatidega, on see, milline on tulevase peasekretäri nägemus ka meie regiooni julgeolekust ja NATO rollist," ütles Tsahkna neljapäeval valitsuse pressikonverentsil ERR-i küsimusele vastates.

Tsahkna rõhutas, et Eesti on olnud juba 20 aastat alliansi liige, tugevalt panustanud ning meenutas, et võimalik konflikt Venemaaga leiaks aset just NATO idatiival. 

"Me oleme olnud 20 aastat NATO-s, me ei ole mingid uued tulijad. Me panustame väga võimsalt, me kõik siin idarindel paneme [kaitsesse] üle kahe protsendi SKP-st, Eesti paneb 3,2 protsenti. Me anname Ukrainale sõjalist abi. Mis iganes räägitakse tulevikuohtudest Venemaa suunalt, siis see kõik juhtub meie territooriumitel. Ja meie tagame ka selle heidutuse, et seda kunagi ei juhtuks," rõhutas välisminister.

"Toon näiteks konkreetsed küsimused. Väga mitmed riigid täna ei täida nõuet eraldada kaks protsenti SKP-st kaitsekulutusteks. See on ammu kokku lepitud nii-öelda rahuaegsena. Aga täna on meil sõda käes Euroopas ja Eesti paneb 3,2 protsenti. Me oleme teinud ametliku ettepaneku, et uus miinimum võiks tulevikus olla 2,5 protsenti SKP-st. Mis on tema kui peasekretäri positsioon selles suhtes? See on väga konkreetne küsimus ja sellele peab olema väga konkreetne vastus," kirjeldas Tsahkna.

"Kaitseplaanid, erinevate võimekuste arendamine – need tuleb läbi rääkida," jätkas ta. "Sama moodi on laienemine üks väga selge teema, mida me oleme ajanud päris mitmete liitlastega koos, et Euroopas poleks enam halle alasid, neutraalseid tsoone, mis oleks rohelise tule andmine Venemaale, Putinile. Näiteks ka see, et Ukrainast peab saama NATO täisliige – see on absoluutselt selge. Meie seisukoht on väga avalik ja selge, et ainuke tõsine julgeolekugarantii, mis töötab näiteks Ukraina puhul, on NATO täisliikmesus," ütles välisminister.

"Me pole uus liige, kes kõigega lihtsalt nõus on, vaid tahame sisulisi vastuseid. Ja me pole üksi – päris mitmed riigid küsivad sisulisi küsimusi, enne kui otsustavad," rõhutas ta.

Tsahkna rääkis, et Eesti ei ole öelnud ei ega jah kummagi praegu esitatud kandidaadi – ei Hollandi peaministri Mark Rutte ega Rumeenia presidendi Klaus Iohannise – suhtes. "Ma arvan, et mõlemad on väga tugevad kandidaadid. Selge, et Rutte taha on täna kogunenud ka avalikult päris suur toetus," tõdes ta.

"Kuskile kiiret ei ole, me suhtleme mõlema kandidaadiga või kes iganes kandidaadiga, kes peaks veel esile tõusma. Me pole kellegi vastu ega esita mingeid erilisi tingimusi, aga on täiesti arusaadav, et mitte ainult Eesti, vaid ka Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, ka Soome, mis on nüüd NATO-sse tulnud – me tahame väga selget arusaama, milline on uue NATO peasekretäri nägemus NATO-st ja eriti meie regioonis," ütles Eesti välisminister.

Tema sõnul on eesmärk, et juulis Washingtonis toimuvaks NATO tippkohtumiseks oleks kokkulepe uue peasekretäri isiku suhtes olemas.