Kallas usub, et NATO järgmiseks peasekretäriks saab Mark Rutte. Tema sõnul on Eesti aga käinud tulevasele peasekretärile välja kolm kriteeriumit.

"Üks on see, kuidas viia kõik liitlased selleni, et kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT) julgeolekule kulutatakse. Ja seal inimene, kes tuleb riigist, mis seda ise ka reaalselt teeb, on usutavam kui see, kes tuleb riigist, mis seda reaalselt ei tee. Teine oluline element on meie jaoks olnud geograafiline tasakaalustatus. Paraku Ida-Euroopa inimesi ei ole olnud NATO juhtivatel kohtadel," selgitas Kallas.

"Aga kolmas kriteerium on see, et kuna suurtes organisatsioonides on ikkagi koalitsioonide ehitamine või kompromisside leidmine ülioluline, siis Mark Rutte on olnud koalitsioonivalitsuste juht pikaajaliselt ja mina olen näinud teda ka Euroopa Liidu laua taga, ta oskab kompromisse sõlmida ja seda, et kõik oleksid pardal. See on tema tugevus," lisas Kallas.

Ta märkis, et valitsus on kohtunud nii Rutte kui ka Iohannisega ja on sisuliselt valmis toetama mõlemat kandidaati, kummale iganes enamuse toetus tuleb.

"Me oleme oma muredest rääkinud. See, et meie regioonist ühelgi kõrgel ametikohal kedagi ei ole, ei ole õige. Ja tegelikult ka see mure, mis puudutab kaht protsenti, ka sellest oleme Ruttega rääkinud, kuidas ta ikkagi kõiki inimesi, teisi riigijuhte veenab. Me oleme saanud ka vastuseid oma küsimustele. Ja tõepoolest, meie ei ole ju kuidagi pidurid, me oleme valmis toetama mõlemat," rääkis Kallas.

Lisaks NATO peasekretärile valitakse ka asepeasekretärid ja Kallase sõnul oleks neile kohtadele Eestist häid kandidaate.

"Asepeasekretärid ja teised tähtsad asjapulgad on seal ka olnud just need küsimused, mida me küsime. Kui siiani pole kedagi olnud meie regioonist – me oleme nüüd kohe 20 aastat NATO-s olnud –, siis see ei ole tegelikult päris õige. Sellega on nõus ka Rutte, et tõepoolest, see pole olnud väga tasakaalus," ütles Kallas, kelle sõnul on asepeasekretäri amet pigem kõrge ametniku koht.

"Meil on väga palju häid inimesi kaitseministeeriumis, NATO esinduses. Selle taha kindlasti ei jää. Meil on väga tugevaid kandidaate," sõnas Kallas.

Kallase sõnul on USA-s parteideülene toetus Ukraina abistamisele

Kaja Kallas kohtus eelmisel nädalal USA-s president Joe Bideniga, kellega rääkis Ukraina toetamisest. Tema sõnul on Biden nõus, et Venemaale tuleb saata tugev signaal, et toetame Ukrainat.

"Muidugi on USA-s sisepoliitilised mured, mis on seotud valimistega, aga üldiselt, rääkides ka vabariiklastega, ei ole pikas perspektiivis ei vabariiklaste ega demokraatide poolt seda tunnet, et Ukraina kuidagi jäetakse. Seda tunnet pole," lisas Kallas.

USA abi takerdumine on Kallase sõnul suur mure ja sellest saadakse ka Euroopas aru. Ta märkis, et Prantsusmaa president Emmanuel Macron on viimasel ajal initsiatiivi haaranud just selle eesmärgiga, et mõelda, mida Euroopa saaks teha olukorras, kus USA-s asjad seisavad, kuid Ukrainal pole aega oodata.

Sellest tulenevalt on Kallase sõnul tulnudki arutelud ja otsused soetada laskemoona ka väljastpoolt Euroopat ning kokkulepe, et kõik riigid vaatavad veelkord oma laskemoonaladude seisud üle.

"Aga muidugi seda on vähe, peaks olema rohkem. Mulle tundub, et enamus riikidest saavad aru, et Venemaa ei tohi seda sõda võita, sest siis on ohus kõik teised, ka nemad ise. Aga kuivõrd neid samme pole tehtud varem, näiteks kaitsekulutuste tõstmisel, siis on riike, kellel polegi Ukrainale midagi anda. Aga andku vähemalt raha siis, et saaksime Ukrainale neid asju väljastpoolt soetada," rääkis Kallas.

Euroopa Komisjon on välja pakkunud kaitsetööstuse käivitamise, millesse panustab 1,5 miljardit eurot. Kallas tõdes, et 1,5 miljardit tundub suur summa, kuid kaitsevaldkonnas saab selle eest ilmselt vaid näiteks 10 Eurofighteri hävituslennukit või 300 000 mürsku.

Kallas ise on pakkunud välja Euroopa kaitsevõlakirjade loomise. Kallase sõnul ei olnud näiteks Saksamaa kantsler Olaf Scholz sellele ideele kohe vastu, vaid lubas mõelda.

"Ta oli avatud, ta ütles, et ei ütle ei, ma mõtlen kaasa, et las ma natuke mõtlen. See on positiivne, et ta seda palli kohe maha ei löö. Ma olen öelnud ka näiteks Hollandile, kes pole olnud seda toetav, et ma ei ole selles idees kinni, aga mõtleme siis lahtise peaga, mida me saaks teha," ütles Kallas ja tõi näite, et 14 Euroopa riigi peaministrid tegid Euroopa investeerimispangale ettepaneku võtta maha piirang, mille järgi ei tohi pank kaitsetööstusesse investeerida.

"Meie kõik ükssarvikud teavad hästi, kuidas kapitali tõsta, aga kõik fondid on kinni kaitsetööstusele. Me peame selle takistuse lahendama, et saaksime need asjad kännu tagant välja."