Juba 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste eel avaldas 56 protsenti Saksa valijatest suurt või väga suurt huvi valimiste vastu, mis oli 18 protsendipunkti kõrgem tase kui 2014. aastal valimiste eel.

Tegelik valimisosalus kujunes nii 2014. kui 2019. aastal veelgi kõrgemaks, olles vastavalt 48 protsenti 2014. aastal ja 61 protsenti 2019. aastal.

Uuringufirma Civey küsitlusest selgub aga, et märtsikuu seisuga peab Euroopa Parlamendi valimisi olulisteks või väga olulisteks koguni 66,1 protsenti valijatest, samas kui ainult 17 protsenti valijatest ei tunne üldse või tunneb vähe huvi valimiste vastu, kirjutab Euractiv.

Seega võib lõplik valimisosalus püstitada 9. juunil toimuvatel valimistel rekordi.

Eri erakondade toetajate vahel joonistuvad selged erinevused huvis valimiste vastu.

Kõige suurem huvi Euroopa Parlamendi valimiste vastu on rohelistel, kelle seas tunneb suurt või väga suurt huvi lausa 87,5 protsenti valijatest. Samuti on huvi kõrge sotsiaaldemokraatide (SPD) valijate seas, kellest tunneb suurt või väga suurt huvi 74,4 protsenti valijatest.

See-eest konservatiivide (CDU), parempopulistide (AfD) ja liberaalide (FDP) valijate huvi Euroopa Parlamendi valimiste vastu on leigem, neist tunneb suurt või väga suurt huvi valimiste vastu vastavalt 61, 66,4 ja 65,5 protsenti valijatest.

Kui need erinevused peaksid püsima kuni valimispäevani, võivad rohelised jälle saada oodatust parema tulemuse, nagu juhtus 2019. aasta valimistel.

Uuringufirma Forsa hiljutise arvamusküsitluse järgi toetab Euroopa Parlamendi valimistel peamist opositsioonilist jõudu CDU ja selle Baieri sõsarat CSU 34 protsenti valijatest, SPD püsib 16 protsendiga teisel kohal, AfD on kolmandal kohal 15 protsendiga ning rohelised on neljandad 14 protsendiga.

Uue vasakpopulistliku erakonna BSW toetus on neli protsenti, FDP toetus kolm protsenti, tsentristlike Vabade Valijate (FW) toetus kolm protsenti ja Vasakpartei toetus kaks protsenti.