Ligi kaks nädalat tagasi pidi Saksamaa parempopulistliku partei Alternatiiv Saksamaale ehk AfD esinumber Euroopa Parlamendi valimistel ja praegune Euroopa Parlamendi liige Maximilian Krah ajakirjanikele rääkima muust kui Euroopa tulevikust.

"Minu büroos on ilmselt toime pandud kriminaalkuritegu, ma pean seda eeldama, üleval on suur kahtlustus. See on väga ebameeldiv ja minu huvides on selle asja selgeks tegemine. Aga mina ei ole seda teinud," sõnas ta.

Krah' büroo töötaja arreteeriti süüdistatuna Hiina kasuks spioneerimises. Kahtlustused Hiinalt ja Venemaalt raha võtmises on aga üleval ka Krah' enda ja valimisnimekirja number kahe Petr Bystroni suhtes.

"Tegemist on ikka päris tõsiste süüdistustega ja ei saa öelda, et see on ainult üksikjuhtum, vaid AfD, Venemaa, Hiina kohta, tundub, et ikkagi kõikides meediaväljaannetes ja suuremates ajakirjades, näiteks just Spiegel avaldas selle kohta suure loo, peab ütlema, et tegemist on ikka tõsiste etteheidetega," rääkis Heidelbergi ülikooli politoloog Anne Jürgens.

AfD alustas valimiskampaaniat nõnda ilma esikandidaadita. Donaueschingeni linnakeses tulid protestijad tänavale sõnumiga, et tegemist on alternatiiviga diktaatoritele. Tähelepanuta ei jätnud seda mõistagi ka poliitilised vastased.

"On vastuvõetamatu, et rahvaesindajatest saavad Putini või Pekingi käsilased ja nende propaganda masinavärgi vahendid. Me ei luba seda, prouad ja härrad," ütles Saksamaa siseminister Nancy Faeser (SPD).

"Te reedate ja müüte saksa rahvast," sõnas Bundestagi liige Marc Henrichmann (CDU/CSU).

"Teie partei poliitiline rollimudel on Hiina kommunistlik partei. See saab iga päevaga selgemaks. Ja kõik see näitab, et AfD on häbiks sellele majale ja kogu meie riigile," ütles Bundestagi liige Konstantin von Notz (Rohelised).

"Ja neil turbulentsetel aegadel näeme me, kuidas meie inimesi pommitatakse ja rünnatakse. Ja lõpuks on nende eesmärk rünnata kogu AfD-d," sõnas AfD kaasesimees Tino Chrupalla.

AfD on samas üldiselt populaarsuselt tõusnud kristlike demokraatide järel Saksamaa teiseks parteiks ja eurovalimiste küsitlustes võitleb teise koha eest tasavägiselt valitsusparteide sotsiaaldemokraatide ja rohelistega. Saksamaa Heidelbergi ülikooli politoloog Anne Jürgens seletab seda sakslastele olulise sisserände probleemistiku eduka kasutamisega AfD poolt ja üldise rahulolematusega valitsusega.

"Kui vaadata AfD populaarsuse tõusu ja praeguse valitsuse populaarsuse langust, siis need lähevad risti vastu, ka see on üks faktor – kaks kolmandikku nende valijatest valiksid AfD-d mitte sellepärast, et neile meeldib AfD, vaid nad ei ole rahul praeguse valitsusega," ütles Jürgens.

Nõnda on viimaste kuude skandaalid AfD populaarsust ainult pisut kärpinud. Tähelepanu on pälvinud näiteks AfD liikme Björn Höcke kohtuprotsess Saksamaal keelatud natsisõnumi kasutamise pärast ja aasta alguses šokeeris paljusid sakslasi parempoliitikute arutelu sisserändajate deporteerimise üle. Tuhanded inimesed protestisid, väljendades muret demokraatia pärast.

"Hüpoteetiliselt kardetakse tõesti seda, et kordub olukord, mis oli 1933. aastal, kui võimule tuli Adolf Hitler. Neid paralleele on siin toodud päris palju seoses AfD-ga. AfD ise ütleb, et nemad ei ole demokraatia vastu ja nemad on ka demokraatlik partei ja nemad on Saksamaa poliitilise süsteemi osa ja ka neil on õigus oma vaateid inimestele vahendada ja inimesi esindada. Aga kartus on see, et järk-järgult kaotatakse teatud demokraatlikud protsessid," selgitas Jürgens.

"Sellepärast ma arvan, et Euroopa valimised käivad ka vastu seismise üle parempopulistidele, kes tahavad meie kooseksisteerimist hävitada," on öelnud Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz (SPD).

Jürgensi sõnul on piisava võimu koondumine AfD kätte lähiajal siiski ebareaalne. Viimastel nädalatel on Saksamaal rünnatud paari sotsiaaldemokraatide ja roheliste partei kampaaniat teinud kandidaati. Taas kord näidatakse näpuga AfD-le.

"Höcked, Gaulandid ja Weidelid (AfD poliitikud) ei pruugi olla rusikat tõstnud ja nemad ei ole kedagi löönud, aga nad on meie ühiskonnas kaasa aidanud kliima kujundamisele, mis paneb inimesi peksma vabatahtlikke, aktiviste ja poliitikuid. Nad vastutavad kliima muutumise eest siin maal ja sellest tuleb selgelt rääkida," ütles SPD kaasjuht Lars Klingbeil.

Nii on Saksamaa üha teravama polariseerumise ja raevukama võitluse kursil.