Rõuge vallas Missos toimunud teavituskoosolekule kogunes umbes poolsada inimest, kes tundsid muret selle üle, et kui nende maale plaanitakse rajada kaitserajatis, siis kuidas ja millistel tingimustel toimub punkrialuse maa riigile müümine ning millised piirangud saavad olema maa omanikul, kui kinnistul asub maa-alune kaitserajatis.

"Meil on vaja maad peaasjalikult punkrite mahapanemiseks, sest see on meie projekti esimene ja kõige tähtsam samm. Iga punkri alla läheb kuskil hinnanguliselt 70 kuni 100 ruutmeetrit maad. See, mille üle meil arutelu käib, et kuidas ja mismoodi ja kui palju – kõik need asjad, mis inimesi huvitavad, et kas seal tohib pärast liikuda või missugused saavad olema piirangud," rääkis kaitsevööndi projektijuht Kaido Tiitus.

Balti kaitsevööndi rajamine on kolme Balti riigi ühisalgatus, et tagada riikide sõjaline kaitse alates esimesest meetrist.

"Protsess on hästi algusjärgus ja on väga õige, et sellest räägitakse enne, kui seda hakatakse reaalselt ehitama. Kuulsime väga palju uut infot, mida varasemalt meedias ei ole kuulnud – see, et kaitsevööndi sügavus saab olema 40 kilomeetrit, see on päris ehmatav, see tähendab, et Rõuge vald ja tegelikult pool Võrumaad saab sellest kaitsevööndist haaratud," lausus Rõuge vallavanem Britt Vahter.

Teavituskoosolekul osalenud Misso lähedal elav Margus veel ei tea, kas ka tema maadele kavatsetakse ehitada kaitserajatisi, kuid koosolekul sai ta sündmuste käigust parema ülevaate.

"Inimesed esitasid häid küsimus ja saadi osaliselt neile ka vastuseid. Väga palju küsimusi pandi kirja, millele lubati vastata, aga ma arvan, et üldine meeleolu oli positiivne," ütles Margus