USA hoiatas Moskvat, et islamistid olid otsustanud võtta sihikule Venemaa päevi enne seda, kui ründajad tungisid Crocuse kontserdihalli. Putin lükkas nõuande tagasi nimetades seda provotseerimiseks. 

Moskva jätkab samal ajal sõjalist tegevust Ukrainas ning Kiiev jätkab Venemaa energiataristu ründamist.

Moskva terrorirünnakus tapeti lõpuks üle 130 inimese ning pühapäeval kuulutati Venemaal hukkunute mälestamiseks välja üleriigiline lein. Kreml on aga varem üritanud jätta Putinist mulje kui tugevast riigijuhist stabiilse riigi eesotsas. See kuvand on nüüd sõja ja islamistide tõttu ohus, vahendas The Wall Street Journal.

Islamistide oht kujutab veel ohtu Vene propagandamasinale. Kreml üritab praegu näidata, et Venemaa peab koos arengumaadega võitlust USA vastu. Putin otsib nüüd seetõttu viise, kuidas nihutada Moskva terroriakti süü Ukrainale. 

"Seda tajutakse kui Putini suutmatust oma lubadusi ellu viia. Ta lubas rahu ja stabiilsust, kus on see rahu ja stabiilsus praegu? Kui selle pani toime Islamiriik, siis kogu välispoliitika on olnud mõttetu ning seepärast püütaksegi nüüd Ukrainat süüdistada," rääkis Putini endine kõnekirjutaja Abbas Galljamov. 

Kreml peab veel muretsema Venemaa marurahvuslaste pärast, kes juba praegu kritiseerivad Vene sõjajõudude ebaõnnestumisi Ukrainas. Venemaal on samas suur moslemikogukond, pinged marurahvuslaste ja moslemite vahel kasvavad. Kreml on varem moslemite sisserännet pigem soodustanud. 

Praegu pole veel selge, kuidas viimane terroriakt Venemaa sisepoliitikat ümber kujundab.

Venemaad tabasid ka 1990. aastate lõpus terrorirünnakud. Kreml süüdistas siis rünnakutes Tšetšeenia islamiste. Venelased nõudsid siis meetmeid korra taastamiseks ning Putin viis Vene väed Tšetšeeniasse. Putin suurendas jõulise poliitika abil oma populaarsust ning tugevdas oma haaret Kremli üle. Kriitikud leidsid toona, et pommirünnakud korraldas hoopis FSB.