Süüdistus kelmuses seisneb selles, et riigikogu liikmena töötades esitas Repinski taotluse hüvitada tema elukoha üürikulu, kuid süüdistuse kohaselt ta tegelikult kuluhüvitise taotlusesse märgitud aadressil ei elanud ega tasunud selle aadressiga seotud üüri. Nii tekitas ta süüdistuse kohaselt 2021. aasta jaanuarist kuni 2022. aasta märtsini riigikogu kantseleile 12 119 eurot kahju.

Prokuratuuri sõnul oli Repinski kasutuses ka riigikogu liikme tööga seotud kütusekulude hüvitamiseks kütusekaart. Süüdistuse kohaselt ostis ta ise ja lubas ka teistel osta 2021. aasta novembrist kuni 2022. aasta aprillini kütusekaardiga kokku 459 liitrit diislit, mis ei olnud riigikogu liikme tööga seotud.

Usalduse kuritarvitamise süüdistus seisneb selles, et töötades Jõhvi vallavanemana määras Repinski 2019. aasta märtsis kolmele omal soovil teenistusest lahkunud ametnikule põhjendamatult lahkumishüvitised. Jõhvi valla ametiasutuste palgajuhendis ei olnud omal soovil teenistusest lahkuvatele ametnikele lisahüvitist ette nähtud, kuid süüdistuse järgi määras ta kolmele ametnikule selle kuue kuupalga ulatuses. Sellega põhjustas ta süüdistuse järgi vallale 52 984 eurot kahju.

Kui kelmuse on toime pannud ametnik, võib kohus süüditunnistamisel karistada ühe- kuni viieaastase vangistusega, ametniku toime pandud omastamises ja usalduse kuritarvitamises süüditunnistamisel võib kohus karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Repinski ütles kohtus süüdistuskõne järel, et on süüdistusest aru saanud ja ennast süüdi ei tunnista. "Ühe episoodi võtan omaks," ütles Repinski Delfi teatel. Jutt käib 26. märtsi tankimisest.