Tallinna ringkonnakohus tühistas osaliselt Harju maakohtu otsuse, rahuldas prokuratuuri apellatsiooni ja tunnistas Martin Repinski süüdi kelmuse süüdistuses seoses riigikogu kantselei hüvitatud elamiskuludega.

Kohus mõistis Repinskile karistuseks ühe aasta ja kuus kuud vangistust, mida ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane kahe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Ringkonnakohus korrigeeris riigilt Repinski kasuks valitud kaitsjale välja makstud menetluskulu otsustust ja mõistis riigilt välja 32 826.80 eurot. Ülejäänud summa ehk 17 000 eurot jääb Repinski kanda.

Ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu õigeksmõistva otsuse usalduse kuritarvitamise ja omastamise süüdistuses. Ringkonnakohus nõustus neis süüdistustes maakohtu otsuses toodud seisukohtadega ja jättis selles osas prokuratuuri apellatsiooni rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis erinevalt maakohtust, et uuritud tõendite alusel saab väita, et Repinski lõi eluasemekulude hüvitise saamise eesmärgil riigikogu kantseleile esitatud andmetega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse. Repinski eksitas riigikogu kantseleid, et tal on õigus riigikogu liikme staatuse seaduse alusel saada eluasemekulude hüvitist, millest tingituna kandis riigikogu kantselei Repinskile üle 12 119.56 eurot.

Riigikogu kantselei tsiviilhagi 12 119.56 euro nõudes seoses Repinskile eluasemekuludega hüvitamisega saatis ringkonnakohus uueks arutamiseks Harju maakohtule teises koosseisus.

Kohtuotsus ei ole jõustunud ja sellele võib esitada kassatsiooni riigikohtule 30 päeva jooksul.

Prokurör: eluasemekulude hüvitist ei tohi kasutada enda töötasu suurendamiseks

Riigiprokurör Alan Rüütel ütles, et prokuratuuri hinnangul on tähtis, et ringkonnakohus jõudis tõendite põhjalikul analüüsimisel eluasemekulude hüvitamisega seoses prokuratuuriga samale seisukohale.

"Tänane ringkonnakohtu otsus andis sõnumi, et riigikogu liikmed peavad enda elukohaandmete esitamisel olema eriti hoolikad. Kui keegi taotleb teadlikult eksitavate rahvastikuregistri andmete põhjal eluasemekulude hüvitist, on tegemist kuriteoga. Eluasemekulude hüvitist ei tohi kuritarvitada enda töötasu suurendamiseks," sõnas Rüütel.

"Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad kogutud tõendid, et endine riigikogu liige Martin Repinski eksitas riigikogu kantseleid, kui jättis enda elukohaandmed rahvastikuregistris uuendamata. Kohtuotsuse kohaselt elas Repinski rahvastikuregistri andmetel Jõhvis, ent tegelikult elas ta Viimsis. Sellele vaatamata taotles ta teadlikult eksitavate andmete põhjal eluasemekulude hüvitamist Tallinnas asunud korterile, milles ta ise ei elanud ja milleks tal õigust ei olnud, sest ta elas juba Harjumaal. Nii prokuratuuri kui ka kohtu hinnangul pani Repinski nii toime kelmuse ja põhjustas riigikogu kantseleile üle 12 000 euro suuruse kahju," selgitas ta.

"Ringkonnakohus tegi täna väga põhjaliku otsuse, milles jõudis osades süüdistuse etteheidetes prokuratuurist erinevale seisukohale. Seetõttu analüüsime põhjalikult kohtu argumentatsiooni ning otsustame seejärel, kas ja millises ulatuses on alust selles kohtuasjas ka riigikohtu seisukohta küsida," lisas ta.

Kaitsja: prokuratuur peaks tegelema sisekaemusega

Martin Repinski kaitsja, vandeadvokaat Kristjan Tuul ütles, et on rahul, et ringkonnakohus nõustus maakohtu seisukohtadega ja õigeksmõistev kohtuotsus kahes teos jäid püsima.

"On kinnitust leidnud, et Repinskil oli Jõhvi vallavanemana õigus Jõhvi vallavalitsuse ametnikke teenistusest vabastada. Ringkonnakohus lisas, et ametnikud vabastati teenistusest valla avaliku funktsiooni täimise huve arvestades. Selliselt jälgiti osapoolte vahelist kokkulepet ja lähtuti kaalutletud kompromissist, mis saavutati ühelt poolt nii valla uue võimu esindajate, sealhulgas vallavanema Martin Repinski, kui ka teiselt poolt lahkuvate ametnike vahel. Neid tingimusi aktsepteerides ei ole ametnikud nõudnud hiljem nende teenistusest vabastamiste õigusvastaseks tunnistamist," selgitas Tuul.

"Kohtud tuvastasid sellegi, et hüvitiste maksmise võimalused ja suuruse arutas Repinski läbi valla finantsjuhi ja õigusnõunikuga. Samuti tuvastasid kohtud, et omal soovil ja poolte kokkuleppel lahkuvatele ametnikele hüvitise maksmine oli Jõhvi vallas olnud ka eelnevalt tavapärane praktika. Samuti jäeti Jõhvi vallavalituse ligemale 95 000-eurone tsiviilhagi läbi vaatamata," lisas ta.

Tuul märkis, et palju tähelepanu saanud autotankimised olid seotud Repinski tööga riigikogus ning selles juhtumis ei olnudki midagi eriskummalist ega valet.

Tuule hinnangul peaks prokuratuur tegelema sisekaemusega ning eelnevalt tõsikindlalt veenduma esitatud süüdistuses. "Õigusriigis on normaalne kui prokuratuur julgeb võtta kohtueelses menetluses vastu otsuse, mis on ebapopulaarne, kuid õige. Nii ei peaks kõiki tarbetuid küsimusi vaidlema kohtus, kui on tõenditele peale vaadates selge, et siit ei tasu midagi pahatahtliku või kuritegu otsida. Selliselt ei koormaks prokuratuur tarbetult kohtusüsteemi," ütles Tuul.

Kaitsja tõdes, et riigikogu liikme eluasemekulude hüvitise saamise osas ei ole täit selgust siiani, sest kaks kohtuastet on vastupidised kohtuotsused teinud.

"Näiteks sedastas ringkonnakohus, et riigikogu liikmel on õigus saada kuluhüvitist, kui ta soetab Tallinnasse või Tallinnaga piirnevas kohaliku omavalitsuse üksuses kinnisvara (nt investeeringuna), kuid elab väljaspool Tallinna või sellega piirnevas kohaliku omavalitsuse üksuses. Selliselt tõstatub omakorda küsimus, kas riigikogu liikmel on õigus saada kuluhüvitist istungivabal nädalal, mis on riigikogus ette nähtud valjatega kohtumiseks, kui isiku rahvastikuregistri kande kohaselt on elukoht väljaspool Tallinna, kuid Tallinnas üüritakse korterit, mida istungivabal nädalal (nt ka suvel) ei kasutata. Seadus sellise võimaluse annab, kuna oluline on üksnes rahvastikuregistrisse kantud elukohaandmed, millised peavad olema väljaspool Tallinna või sellega piirnevas kohaliku omavalitsuse üksuses," rääkis Tuul.

"Oleme seisukohal, et Repinski on käitunud vastavalt kehtivas õiguses kirjapandule ning ei ole kedagi eksitanud. Riigikogu liikmena oli Repinskil õigus eluasemekulude hüvitist saada ning tegemist ei olnud palgalisaga," lisas ta. 

Eelmise aasta augustis mõistis Harju maakohus Martin Repinski usalduse kuritarvitamises, kelmuses ja omastamises õigeks, ent ühes omastamise episoodis lõpetas kriminaalmenetluse, kuna teos võivad esineda väärteo tunnused.

Repinski süüdistus kelmuses seisnes selles, et riigikogu liikmena töötades esitas Repinski taotluse hüvitada tema elukoha üürikulu, kuid süüdistuse kohaselt ta tegelikult kuluhüvitise taotlusesse märgitud aadressil ei elanud ega tasunud selle aadressiga seotud üüri.

Repinski kasutuses oli ka riigikogu liikme tööga seotud kütusekulude hüvitamiseks kütusekaart. Omastamise süüdistuse kohaselt ostis ta ise ja lubas ka teistel osta 2021. aasta novembrist kuni 2022. aasta aprillini kütusekaardiga kokku 459 liitrit diislit, mis ei olnud riigikogu liikme tööga seotud.

Usalduse kuritarvitamise süüdistus seisnes selles, et töötades Jõhvi vallavanemana määras Repinski 2019. aasta märtsis kolmele omal soovil teenistusest lahkunud ametnikule põhjendamatult kuue kuu palga suurused lahkumishüvitised.