Oluline 28. märtsil kell 21.11:

- Ukraina võib saada miljon mürsku Tšehhi algatuse raames juba aprillis;

- Ukrainas sai Venemaa õhurünnakutes surma kolm inimest;

- Sevastopoli lähedal kukkus alla Vene sõjalennuk Su-27;

- The Economist: Venemaa valmistub uueks suureks pealetungiks;

- Tšehhi eraldas lisaraha Ukrainale laskemoona ostmiseks;

- Ukraina tõi ööga alla 26 Vene drooni;

- Ukraina rindejoonel olulisi muudatusi pole;

- Zelenski inspekteeris uusi kaitseliine Ukraina kirdeosas.

Ukraina võib saada miljon mürsku Tšehhi algatuse raames juba aprillis

Itaalia väljaanne Corriere della Sera kirjutab, et Ukraina võib saada lausa miljon mürsku Tšehhi mürsualgatuse raames juba aprillikuus.

Alguses pidi Ukraina saama ainult 800 000 mürsku, millest 500 000 oleksid 155-millimeetrilise kaliibriga ja 300 000 oleksid 122-millimeetrilise kaliibriga, kuid Tšehhi suutis leida veel 200 000 mürsku.

"Poile teada, mis ettevõtete poole täpselt pöörduti, kuid kuulujutud vihjavad muuhulgas Lõuna-Koreale, Türgile ja võib-olla Lõuna-Aafrikale," edastab väljaanne.

Seda enam, esimesed laskemoonatarned võivad jõuda Ukrainasse juba aprillikuus, kuigi veel hiljuti ütles Tšehhi peaministri esindaja, et see võib juhtuda alles juunis.

Kokku on algatusega liitunud 15 riiki, nende hulgas Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Norra, Rootsi, Portugal, Belgia, Poola ja Kanada. Osad riigid pole teatanud, kui suure summa ulatuses nad algatust toetavad.

Kokku võib Tšehhi algatuse käigus tarnitava laskemoona hulk kasvada 1,5 miljoni mürsuni.

Ukrainas sai Venemaa õhurünnakutes surma kolm inimest

Venemaa õhurünnakutes sai neljapäeval Ukraina rindelähedastes piirkondades surma kolm inimest, teatasid kohalikud ametnikud, samas kui Kiiev vahistas kaks inimest, kes väidetavalt tegid koostööd Vene luureteenistustega.

Harkivi kirdeosas hukkus 57-aastane naine, kelle auto lähedale maandus Vene mürsk, teatasid Harkivi politseijõud ja oblasti kuberner. Tema abikaasa sai rünnakus vigastada.

Riigi lõunaosas asuvas Hersoni linnas tabas Venemaa õhulöök reisijaid vedanud taksot.

"Autojuht hukkus sündmuskohal. Kaks reisijat, 36-aastane mees ja 39-aastane naine said viga. Nad viidi haiglasse," kirjutas Hersoni kuberner Oleksandr Prokudin Telegramis.

Ta avaldas fotod, millel on näha purunenud tuuleklaasi ja küljeakendega autos roolile vajunud verist keha.

Hommikuses õhurünnakus Kramatorski linnale hukkus tabamuse saanud elumajas naine, teatas Ukraina siseministeerium.

Ukraina luureamet SBU teatas neljapäeval, et vahistas kaks inimest, kes üritasid anda Venemaale teavet Ukraina sõjaliste ja energiaobjektide kohta.

Ühtlasi oli SBU nurjanud ühe isiku katse liituda kaplanina dessantüksusega, kus ta lootis "koguda andmeid relvade ja lahinguplaanide kohta ja saata need Venemaale".

Teises Telegrami avalduses teatas luureteenistus, et vahistas 22-aastase noormehe, kelle Venemaa oli värvanud Dnipro sõjaväehaiglas ja elektrijaamas luuret tegema.

Venemaa "plaanis kasutada luureandmeid, et valmistada ette raketirünnakut sõjaväehaigla vastu", teatas SBU.

Mõlemat ähvardab Ukraina seaduste alusel eluaegne vanglakaristus riigireetmise ja vaenlasega koostöö eest.

Sevastopoli lähedal kukkus alla Vene sõjalennuk Su-27

Sevastopoli alla kukkus alla Vene sõjalennuk Su-27, selgub sotsiaalmeedias jagatud kaadritest.

Enne lennuki alla kukkumist oli piirkonnas kuulda plahvatust. Kinnitamata väidete kohaselt tulistas Vene õhutõrje ise oma lennuki alla, kui too tõusis õhku Belbeki lennuväljalt.

Krimmi okupatsioonivõimude juhi Mihhail Razvožajevi sõnul katapulteerus lendur põlevast lennukist.

Падіння російського літака в Криму pic.twitter.com/ZXvUc7MWd7

— Українська правда ✌️ (@ukrpravda_news) March 28, 2024

The Economist: Venemaa valmistub uueks suureks pealetungiks

Venemaa valmistub uueks suureks pealetungiks Ukrainas kogu rindejoone ulatuses, kirjutab The Economist. Väljaande sõnul on uue pealetungi oht suurim suvel, kui pinnas on erinevalt kevadest kuiv, mis soodustab sõjatehnika liikumist.

Artikli autorid väidavad, et Ukraina peaks viivitamatult mobiliseerima oma vägesid ning ehitama paremaid kaitserajatisi rindejoonel.

Samuti seisab artiklis, et vajaliku abi saatmisega viivitamine USA ja Euroopa poolt on samuti ohtlik, sest Venemaa võib murda Ukraina kaitserajatistest läbi.

Autorite sõnul on Ukraina enda veaks veniv mobilisatsioon ajal, kui Venemaa on juba ette valmistamas oma mobilisatsiooni tulevase pealetungi korraldamiseks. Samuti märgitakse, et Vene võimud võivad kasutada ära 22. märtsil Moskva lähistel aset leidnud terrorirünnakut ettekäändena mobilisatsiooni läbiviimiseks.

Tšehhi eraldas lisaraha Ukrainale laskemoona ostmiseks

Tšehhi valitsus kiitis heaks riigi edasise panuse algatusse osta laskemoona, et toetada Venemaa poolt rünnatud Ukrainat, vahendas neljapäeval väljaannet Ceske Noviny uudisteagentuur UNIAN.

Peaminister Petr Fiala ei nimetanud koheselt summat, kuid märkis, et algatusega on liitunud 20 riiki. Fiala tänas ühtlasi kõiki hankeplaaniga liitunud riike.

Valitsusjuhi sõnul jõuab laskemoon Ukrainasse nädalate või kuude jooksul, mis mõjutab olukorda lahinguväljal.

Algselt sisaldas plaan 800 000 suurtükimürsku ostmist. Välisminister Jan Lipavski avalduse kohaselt võib tarnitava laskemoona kogus aga peaaegu kahekordistuda.

"Tõsiasi, et algatus on nüüd nii ulatuslik, tuleneb sellest, et see on ainus viis varustada Ukrainat laskemoonaga, mida ta vajab enda kaitsmiseks," rääkis Fiala.

Portugal liitus kolmapäeval ametlikult algatusega, kuid oli juba varem teatanud, et panustab sada miljonit eurot.

"Kaitseminister Jana Černochová ja tema Portugali kolleeg allkirjastasid niinimetatud vastastikuse mõistmise memorandumi, mis tagab Lissaboni osaluse," seisis kaitseministeeriumi pressiteates. Varem sõlmis Tšehhi kaitseministeerium sarnased lepingud Taani, Kanada ja Lätiga.

Teised riigid, kellega kaitseministeerium kavatseb vastava dokumendi allkirjastada, on Norra ja Holland.

Kaitseministeeriumi teatel põhines Ukrainale relvaabi osutamise püüdlus algusest peale diskreetsusele, mille tõttu usaldavad Tšehhi algatust partnerid üle maailma. Ministeeriumi teatel õnnestus neil luua tõhus süsteem, mis põhineb usaldusväärsetel suhetel.

Ukraina tõi ööga alla 26 Vene drooni

kraina tõi öö jooksul alla 26 Venemaa okupatsiooniväe drooni, ütles kõrge sõjaväeametnik neljapäeval.

Venemaa tulistas välja kolm H-22 tiibraketti ja H-31P radaritõrje raketti Mustalt merelt, ühe S-300 õhutõrjeraketi Donetski oblastis ja 28 Shahed-136/131 drooni, ütles Ukraina õhujõudude ülem Mõkola Oleštšuk Telegramis.

Neist 26 drooni hävitati Odessa, Harkivi, Dnipropetrovski ja Zaporižžja oblastis, ütles ta üksikasju lisamata.

Ukraina rindejoonel olulisi muudatusi pole

Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Vene väed jätkavad Bahmuti ja Avdijivka suunal asuvate Ukraina positsioonide ründamist, kuid rindejoon pole liikunud. 

Vene sõjablogijad väidavad, et Vene väed suutsid Bahmuti ümbruses veidi edasi liikuda. ISW märkis siiski, et nende väidete toetuseks pole veel geolokatsiooniga kaadreid. Üks Vene blogija väitis, et Vene õhudessantväelased (VDV) vallutasid Ivanivske asula ja liiguvad Tšassiv Jari linna suunas. Vene blogijad väitsid samas juba varem, et Vene väed suutsid Ivanivske vallutada. Lahingud käivad veel Bohdanivka, Kliššivka ja Andrijivka lähedal.

Ka Avdijivka rindelõigus suuri muutusi polnud. 27. märtsil avaldatud geolokatsiooniga kaadrid näitavad, et Vene väed liikusid veidi edasi Berdõtšis ja Orlivkas. Lahingud käivad veel Semenivka, Tonenke, Nevelske ja Pervomaiske lähedal.

Zelenski inspekteeris uusi kaitseliine Ukraina kirdeosas

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas kolmapäeval, et inspekteeris uusi kaitseliine riigi kirdeosas.

Zelenski kutsus ühtlasi Kiievi liitlasi kiirendama sõjalennukite F-16 ja õhutõrjesüsteemide saatmist, reageerides Vene rünnakule Harkivile.

"Ukraina õhukaitse ja F-16 lennukite Ukrainale tarnimise kiirendamine on elutähtsad ülesanded," ütles Zelenskõi sotsiaalmeedia postituses.

"Ei ole ühtegi ratsionaalset põhjendust, miks Patriotid, mida on maailmas piisavalt, ei kata veel Harkivi ja teiste linnade taevast," lisas riigipea.

Harkivi oblasti sõjalise administratsiooni juht Oleh Sinehubov teatas varem, et Vene vägi ründas Harkivit esmakordselt suurekaliibrilise juhitava pommiga UMPB-30. Kannatada sai vähemalt 19 inimest.

Ööl vastu neljapäeva ründasid Vene okupatsiooniväed taas Harkivi droonidega. Linnas oli kuulda plahvatusi. Linnapea Igor Terehhov kutsus Harkivi elanikke üles ettevaatlikkusele.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga ligi 780 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

- elavjõud umbes 439 970 (võrdlus eelmise päevaga +780);

- tankid 6914 (+10);

- jalaväe lahingumasinad 13 237 (+21);

- suurtükisüsteemid 10 963 (+32);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1021 (+2);

- õhutõrjesüsteemid 729 (+1);

- lennukid 347 (+0);

- kopterid 325 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 8600 (+22);

- tiibraketid 2017 (+2);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 14 595 (+56);

- laevad / paadid 26 (+0);

- allveelaevad 1 (+0)

- eritehnika 1800 (+6).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.