Oluline neljapäeval, 16. mail kell 22.40:

- Cavoli: Venemaal pole jõudu Harkivis läbi murdmiseks;

- Ukraina korraldas teist päeva järjest massiivse raketirünnaku Krimmile;

- Ukraina piirilinna Vovtšanski juht sai Vene mürsutules haavata;

- Zelenski: Harkivi oblastis on olukord äärmiselt raske;

- ISW: Vene väed on Harkivi oblastis tunginud kuni kaheksa kilomeetri sügavusele;

- Ukraina süüdistab Venemaad tsiviilelanike tapmises Vovtšanskis;

- Venemaa teatas 15 Ukraina õhusihtmärgi tabamisest;

- Venemaa teatas ka Ukraina meredroonide hävitamisest;

- Taani uus Ukraina abipakett on väärt 750 miljonit eurot;

- Ukraina väitel kaotas Venemaa ööpäevaga taas üle 1500 sõduri, 19 tanki, 30 jalaväe lahingumasinat, 27 suurtükisüsteemi ja ligi 100 erinevat veokit.

Cavoli: Venemaal pole jõudu Harkivis läbi murdmiseks

Vene armeel ei ole vajalikku jõudu, et Harkivi ümbruses strateegilist läbimurret saavutada, ütles NATO Euroopa vägede kõrgem ülemjuhataja Christopher Cavoli Brüsselis NATO kohtumisel.

Cavoli sõnul on ta kindel, et Ukraina väed suudavad Harkivi oblastis oma kaitseliini hoida.

Ukraina tegi teise suure õhurünnaku Krimmile

Ukraina relvajõud korraldasid juba teist päeva järjest õhurünnaku okupeeritud Krimmi poolsaarel asuvatele Vene vägedele, tabades uuesti ka Belbeki sõjaväelennuvälja, kus väidetavalt sai pihta mitu sõjalennukit ja õhutõrjekompleksi ning hävis laskemoonaladu, milles hoiti muuhulgas ka lennukitelt väljatulistatavaid rakette.

Sevastoopolist loodes asuval Belbeki lennuväljal puhkes kolmapäeva 15. mai õhtul tulekahju, teatasid mitmed seirekanalid sotsiaalmeediavõrgustikus Telegram. Plahvatusi oli kuulda ka Sevastoopolis, Simferoopolis, Džankois ja Hvardiiskis, vahendas väljaanne The Kyiv Independent.

Uudistekanal Harta'97 väitis neljapäeval kohalikule ukrainlaste vastupanuliikumisele viidates, et tabamuse sai lennuvälja laskemoonaladu, kus hoiti muuhulgas ka lennukitelt väljatulistatavaid rakette.

"Krimmi tatarlaste ja ukrainlaste partisaniliikumise ATEŠ liikmed teatasid täpsest tabamusest ja järeldetoneerimisest sõjaväelennuvälja laskemoonalaos," edastas Harta'97.

Laos hoiti valdavalt rakette lennuväljal baseeruvatele lennukitele Su-27, Su-30 ja MiG-31, millega Venemaa ründab Ukrainat. Järeldetonatsioon olevat tõsiselt kahjustanud ka lennuvälja taristut.

Väljaande dialog.ua väitel kaotasid aga Vene väed ööl vastu kolmapäeva toimunud õhurünnakus Belbeki lennuväljale lisaks laskemoonale ka kaks õhutõrjekompleksi S-400, radari 92Н6Е ning kahjustada said ka lennukid MiG-31 ja Su-27.

Telegrami kanal Crimean Wind väitis, et pealtnägijate sõnul süttis rünnakus Belbeki lennuväljale põlema seal paiknev kütusehoidla. Juba varem oli Sevastoopolis kuulda plahvatusi ja Belbeki sõjaväelennuvälja lähedal toimusid põlengud, teatasid kohalikud elanikud Telegrami uudistekanalile Astra ööl vastu neljapäeva. 

Põlengutest Belbeki lennuväljal teatas sotsiaalmeedias ka sõjateemasid kajastav konto OSINTechnical.

Source(s)- https://t.co/RSbdhJ77Lhhttps://t.co/26qzryPkDS pic.twitter.com/ucFf3TSiCa

— OSINTtechnical (@Osinttechnical) May 15, 2024

Moskva määratud Sevastoopoli linnapea Mihhail Razvožajev ütles, et linna päästeteenistus "ei ole hetkel registreerinud tsiviilinfrastruktuurile kahju."

Venemaa kaitseministeerium väitis, et tema õhutõrje võttis alla Ukraina tulistatud viis ATACMS-i raketti. The Kyiv Independent ei suutnud väiteid kohe kontrollida. Venemaa võimud väidavad regulaarselt, et on Ukraina rakette ja droone alla lasknud ilma kahjudest teatamata, kuigi aeg-ajalt ilmub hiljem teateid, mis näitavad, et tabamuse on saanud ka sõjalised sihtmärgid või infrastruktuur.

Ukraina relvajõud ründasid ka ööl vastu kolmapäeva Krimmi poolsaarel asuvaid Vene sihtmärke, tulistades nende pihta vähemalt 20 raketti, kusjuures tabamuse sai Belbeki lennuväli.

Kolmapäeval teatas uudistekanal Ukrinform satelliidifotodele viidates, et juba selle rünnaku tagajärjel puhkes Belbeki lennuväljal mitu põlengut.

Ukraina eri väljaannete teadetest ei ole täpselt aru saada, missugune kahel järjestikusel ööl toimunud õhurünnakutest millise kahju Krimmis ja sealhulgas Belbeki lennuväljal põhjustas.

Ukraina piirilinna Vovtšanski juht sai Vene mürsutules haavata

Venemaa Harkivi pealetungi keskmes oleva Ukraina piirilinna Vovtšanski juht sai mürsutules haavata, teatas neljapäeval oblasti kuberner.

"Viis inimest sai haavata, kaks meedikut, kaks autojuhti ja Vovtšanski linna sõjaväeadministratsiooni juht," ütles Harkivi oblasti kuberner Oleh Sõnehubov.

Zelenski: Harkivi oblastis on olukord äärmiselt raske

Sõjaline olukord Harkivi oblastis on äärmiselt raske, aga ikka veel kontrolli all, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski neljapäeval, kui oli kohtunud rinde lähedal väejuhtidega.

"Olukord Harkivi oblastis on üldiselt kontrolli all ja meie sõdurid põhjustavad okupandile olulisi kaotusi. Siiski on seal piirkonnas ikka veel äärmiselt raske," ütles Zelenski Telegramis, olles Harkivis komanöride aruanded ära kuulanud.

Ukraina süüdistab Venemaad tsiviilelanike tapmises Vovtšanskis

Ukraina süüdistas neljapäeval läinud nädalal Harkivi oblastis rünnakut alustanud Venemaad, et see on Vovtšanski linnas võtnud kinni ja tapnud tsiviilisikuid.

"Vene väed võtavad tsiviilisikuid vangi," ütles siseminister Ihor Klõmenko Telegrami postituses.

"Luureraportite põhjal ei lase Vene sõjavägi linnas kanda kinnitada püüdes kohalikke elanikke evakueerida: nad on hakanud inimesi röövima ja keldritesse viima."

Ministri sõnul on ka teateid, et Vene sõjavägi tulistab tsiviliste. "Üks Vovtšanski elanik püüdis jalgsi põgeneda, keeldus sissetungijate käske täitmast ja venelased tapsid ta," lausus ta.

Oblasti politsei on algatanud süüdistuste asjus sõjakuritegude uurimise, ütles Klõmenko.

Moskva ei ole seni süüdistustele vastanud.

Ukraina on evakueerinud aladelt, kuhu Vene väed eelmisel nädalal tungisid, umbes 9000 inimest.

Vene sõdureid on varem teistes Ukraina piirkondades süüdistatud tsiviilelanike hukkamises.

ISW: Vene väed on Harkivi oblastis tunginud kuni kaheksa kilomeetri sügavusele 

Ukraina Harkivi oblasti põhjaosas pealetungi alustanud Vene väed on jõudnud kõige rohkem kaheksa kilomeetri kaugusele piirist, teatas USA mõttekoda Sõjauuringute Instituut (ISW) kolmapäeva õhtul.

Vene üksuste edasiliikumise tempo Harkivi oblastis on aeglustunud pärast seda kui nad hõivasid vähem kaitstud piirkonnad, märkis ISW oma igapäevases ülevaates. ISW väitel ei plaani Venemaa siiski rünnata Harkivi linna, vaid kavatseb luua piiri äärde puhvertsooni.  

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ja relvajõudude juhtkond on öelnud, et Ukraina väed on olukorra piirkonnas osaliselt suutnud stabiliseerida, vahendas väljaanne Ukrainskaja Pravda.  

Piirkonnas tegutsevate Ukraina vägede esindaja ütles, et Venemaa püüab saavutada taktikalist edu Lukjantsõ ja Vovtšanski lähistel, et luua platsdarm edasiseks pealetungiks, kuid Ukraina üksuste vastupealetungid, suurtükituli ja droonirünnakud ei luba venelastel seal ennast kindlustada.

Harkivi oblasti administratsiooni esindajad ütlesid kolmapäeval, et Venemaa relvajõudude pidev tuli muudab Ukraina vägede jaoks võimatuks kindlustuste rajamise kolme kuni viie kilomeetri kaugusel Vene piirist ning Ukraina väed on ehitanud esimese ja teise kaitseliini  vastavalt 12-13 kilomeetri ja 20 kilomeetri kaugusele piirist.

Venemaa teatas 15 õhusihtmärgi tõrjumisest

Venemaa kaitseministeeriumi teatel tegi Vene õhutõrje ööl vastu neljapäeva kahjutuks 15 erinevat Ukraina õhusihtmärki.

Belgorodi oblasti kohal hävitati kaks mobiilsest raketilaskeseadeldisest Olha väljatulistatud reaktiivmürsku, üks taktikalisest raketikompleksist Totška väljatulistatud rakett ja üks droon.

Brjanski oblasti kohal lasti Venemaa väitel alla kaks drooni, Kaluuga oblastis üks droon ja Tuula oblastis kaks drooni.

Ukrainalt okupeeritud Krimmis tehti Vene kaitseministeeriumi väitel kahjutuks kuus drooni.

Venemaa teatas ka Ukraina meredroonide hävitamisest

Venemaa kaitseministeerium teatas annekteeritud Krimmi poole suunduvate Ukraina meredroonide hävitamisest.

Vene sõjaväelased teatasid, et neljapäeva õhtul hävitasid nad Mustal merel Ukraina relvajõudude mehitamata paate, vahendas Interfax.

"Mereväe merelennunduse standardrelvadest hävitati kolm mehitamata paati," teatasis Vene võimud.

Venemaa kaitseministeeriumi teatel hävitati ühe päevaga 15 Ukraina mehitamata paati.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga taas üle 1500 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 488 460 (võrdlus eelmise päevaga +1520);

- tankid 7529 (+19);

- jalaväe lahingumasinad 14 538 (+30);

- suurtükisüsteemid 12 565 (+27);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1070 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 798 (+0);

- lennukid 351 (+1);

- kopterid 325 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 10 028 (+13);

- tiibraketid 2200 (+1);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 17 048 (+93);

- laevad / paadid 26 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- eritehnika 2062 (+1).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Taani uus Ukraina abipakett on väärt 750 miljonit eurot

Taani teatas Kiievile uue sõjalise abi paketi eraldamisest summas 750 miljonit eurot.

Uus pakett sisaldab lisarahastust F-16 lennukite tulevaseks üleandmiseks Ukrainasse, õhutõrjet, suurtükiväe hooldust ning vahendeid täiendavate suurtükiväe, mürskude ja tankitõrjemiinide üleandmiseks.

"See pakett, mis on järjekorras 18., paneb rõhku nii õhutõrjele kui ka suurtükiväele, mida Ukraina hädasti vajab," ütles Taani kaitseminister Troels Lund Poulsen.

"Lisaks reserveerime täiendavaid vahendeid otseinvesteeringuteks Ukraina kaitsetööstusesse ja eraldame täiendavaid vahendeid hävitajate F-16 üleandmiseks Ukrainasse, mis on kavandatud sel suvel," lisas ta.