Ettevõtlusliidud saatsid sotsiaalministeeriumile oma seisukoha magustatud joogi maksustamise seaduse eelnõu osas, milles leiavad, et eelnõus ei viita mitte miski sellele, et eesmärgiks seatud rahvatervis paraneks.

"Kavandataval maksul on praegusel kujul ainult fiskaalne eesmärk, mida teostatakse joogi- ja toidutööstuse ning majanduslikult vähemkindlustatute arvelt, jõudmata lõpuks kummagi võimaliku eesmärgini: ei parane rahvatervise näitajad ega kasva maksulaekumine," teatasid liidud pöördumises.

"Selle tulemusel ei vähene tarbitavate vabade suhkrute ega kalorite hulk mõjusas koguses. Vaatamata WHO soovitustele ei kinnita ühegi magustatud joogi maksu kohaldava riigi kogemus maksule omistatavat positiivset tervisemõju. Esineb näiteid vastupidisest mõjust ja süvenevast probleemist, mille eelnõu mõjuanalüüs on selektiivselt kõrvale jätnud," märkisid ettevõtjad.

Ettevõtlusliidud märkisid samas ka, et maksul puuduks positiivne mõju eelarvele, kuna majanduslike mõjude analüüs tugineb eelnõu koostajate vääral hinnangul, mitte Eesti turuandmetel ja iseärasustel põhineval mudelarvutusel, mis arvestaks viimaste aastate kogemustega, sealhulgas suurte aktsiisitõusude sisseviimisel.

"Valitsuse loodetav maksutulu 25 miljonit eurot ei ole realistlik kalkulatsioonide aluseks võetud hinnaelastsuse -0,9 juures – arvestamata seejuures eelarve kogumaksulaekumist muutvaid muid negatiivseid mõjusid, mis tulenevad maksukohustuslaste vähenevast käibest nii müügi vähenemise tõttu, võimaliku piirikaubanduse taaselustumise tõttu, Taani näitel ka salakaubanduse mõjude tõttu," seisab pöördumises.

Magustatud joogi maks ei ole liitude hinnangul proportsionaalne meede – see riivab võrdsuspõhiõigust, omandipõhiõigust ning ettevõtlusvabadust. Eelnõu seletuskirjas esineb tõsiseid puudujääke abinõu sobivuse, vajalikkuse ja mõõdukuse põhjenduste kohta, kuigi on teada alternatiivsed ja potentsiaalselt tõhusamad meetmed.

"Maksu tulemusel saab kahjustada üks tugevamaid ja konkurentsivõimelisemaid tööstussektoreid ning seda olukorras, kus majandus on kestvas languses ning ebakindlust lisab geopoliitiline olukord," märkisid ettevõtlusliidud.

"Oleme seisukohal, et eelnõu koostajad ei ole ka piisava põhjalikkusega plaanitava seaduse mõjusid hinnanud, kuigi selleks on olnud palju aega. Maksukohustuslastele lasuva majandusliku mõju hinnang puudub täielikult ning oodatava maksutulu kalkulatsioon tugineb poolikutel arvutustel, mis ei arvesta maksust tingitud käivete langust ja seeläbi madalamat maksulaekumist ega piirikaubanduse ning reaalse musta turu tekkimise riskiga. Kokkuvõttes kaotavad kõik: riik ei saa oodatavat maksutulu, ettevõtjad kaotavad konkurentsivõimet ning tarbijad oma tervist, sest magusaisu rahuldamiseks haaratakse odavamate ja sageli välismaist päritolu ebatervislikemate alternatiivide, mitte vee järele," seisab pöördumises.

"Eesti joogi- ja toidutööstus on väsinud ametnike ja regulaatorite igapäevaseks saanud rünnakutest ning soovib üle pika aja lõpuks tunda, et valitsuse liikmed, eriti majandusminister ja rahandusminister, kelle ülesandeks võiks olla ka majanduse ja Eesti inimeste vaba sissetuleku – heaolu pärast muretseda, seisaksid nendele rünnakutele vastu," märkisid ettevõtjad.

Maksueelnõu sisu

Eelnõu järgi hakkaks riik maksustama magustatud jooke, mille suhkrusisaldus on vähemalt viis grammi saja milliliitri kohta või millesse on lisatud kunstlikku magusainet. Maksustama ei hakata alkohoolseid jooke, kuid näiteks alkoholivaba õlu saab maksu külge.

Maksumäär sõltub sellest, kui palju suhkrut sisaldab ja kas kasutatakse magusaineid. Maksust on vabastatud osa tooteid, näiteks piim ja piimatooted ja naturaalsed mahlad.

Maks on astmeline, et motiveerida tootjaid suhkru kogust ja magusainete kasutamist joogis vähendama ning suunata inimesi kõrge suhkrusisaldusega jookide hinnatõusuga eelistama väiksema suhkrusisaldusega ja magusaineteta jooke.

Näiteks pooleliitrise karastusjoogi puhul, milles on suhkrut viis kuni kaheksa grammi (madalaim maksumäär) 100 milliliitri kohta, on maks 7,5 senti ehk liitrise joogi puhul on maksumäär 15 senti.

Kõrgeim maksumäär kehtestatakse jookidele kus on vähemalt kaheksa grammi suhkrut 100 milliliitri kohta. Sellisel juhul on pooleliitrise joogi puhul maksumäär 22,5 senti.

Magusaine puhul hakatakse maksustama jooke esimesest grammist. Maksumäär on 15 senti 100 milliliitri kohta.