Poekett limonaadimaksust: tarbijate eelistused on juba praegu muutumas
Niinimetatud limonaadimaks lükkub aasta võrra edasi, sest riigil on vaja rohkem aega infotehnoloogiasüsteemide ettevalmistamiseks. Coop Eesti teatel on tarbijad üha terviseteadlikumad ning ostavad ka suhkrumaksuta järjest rohkem tervislikumaid tooteid.
Coop Eesti ostudirektor Oliver Rist ütles, et ka ilmalimonaadimaksuta on tarbijate eelistused selgelt muutumas. Näiteks magusamate karastusjookide müük on tänavu aastatagusega võrreldes vähenenud seitse protsenti, aga suhkruvabade jookide müük on kasvanud 22 protsenti.
"Tarbija on terviseteadlikum. Tegemist ei ole siin ainult suhkruga. Me näeme, et ka soolastes toodetes vähendatakse soolasisaldust. Tootja liigub sinna, kuhu tarbija läheb," ütles Rist.
Saku Õlletehase tooteportfelli kuuluvad nii karastusjoogid kui ka mahlad. Ettevõtte juht Jaan Härms tõi näiteks, et kaljapudeli hind kerkib uue maksuga 75 protsenti ja see kindlasti mõjutab müüki. Samas usub ta, et tervislikumate vitamiinijookide müük kasvab.
"Meie oma jookides viimase kaheksa aastaga oleme vähendanud suhkrusisaldust üle 20 protsendi," ütles Härms.
"On ka osad joogikategooriad, kus on see viidud juba sellise piirini, kus tarbijad enam ei võta vastu. Meie vitamiinivee sarjas oli üks toode, kus me viisime suhkru väga madalale tasemele ja see maitse enam ei olnud selline, mida tarbijad oleksid meeleldi ostnud ja see toode tuli sellisel kujul lõpetada kahjuks," lisas ta.
Limonaadimaks lükkub aasta võrra edasi, sest järgmiseks aastaks ei jõutaks valmis elektroonilise deklareerimise süsteemiga. Terviseminister Riina Sikkut kinnitas, et maks ise ei muutu, vaid tuleb lihtsalt hiljem.
Tulevaks aastaks loodeti sellest maksust 25 miljonit eurot, aga ajas see summa väheneb.
"25 miljonit eurot on prognoositav tulu esimesel aastal, aga edaspidi ma loodan, et maksulaekumine hakkab vähenema. Kui tarbimine väheneb, siis ka maksulaekumine," ütles Sikkut.
Järgmise aasta riigieelarve on prognoosi järgi sügaval miinuses. Defitsiit võib osutuda suuremaks kui lubaksid euroliidu reeglid. 25 miljonit, mida riik tuleval aastal ei saa, ei ole üldist auku arvestades siiski tohutu summa.
"Sellest muidugi eelarvevajaduste katteks ei piisa. See on üks samm, et riigi püsitulud oleksid kõrgemad. Aga see põhiline mure, kuidas jääda kokkulepitud eelarvereeglite piiresse, tuleb lahendada ära teiste otsustega," sõnas terviseminister.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"