Saate "Impulss" stuudioarutelus uurisid saatejuhid Anna Pihl ja Uljana Kuzmina, kuidas on võimalik, et vägistajad sageli pääsevad puhta nahaga ning kas valmiv nõusolekuseadus saab seda muuta.

Saates arutlesid kliiniline psühholoog Mariana Saksniit, jurist Robert Sarv, MTÜ Julge Rääkida asutaja Sass Henno, Põhja prefektuuri seksuaalkuritegude grupi juht Reimo Raivet ja Praxise juhtkonna liige Mari-Liis Sepper.

Saate alguses rääkis enda loo režissöör Anna Hints, kes langes alaealisena sarivägistaja ohvriks. Hintsi loost koorus välja, et vägistamisohvritel puudub usk, et õigussüsteem neid kaitseb.

Kirjanik ja MTÜ Julge Rääkida asutaja Sass Henno rääkis, et tihti otsitakse seksuaalvägivalla juhtumi puhul süüd ohvril. Anna Hintsi lugu sarnaneb Henno kogemuste põhjal tuhandete ohvrite lugudega, kus kohtusüsteem veab ohvrit alt.

Kliiniline psühholoog Mariana Saksniit selgitas, et ohvril tekivad ohuolukorras bioloogilised reaktsioonid, mida ta ise ei vali. Need reaktsioonid käivituvad instinktiivselt. "Kas ta tardub, võitleb või püüab põgeneda – ohver ei saa nende reaktsioonide eest vastutada," ütles Saksniit.

Praxise juhtkonna liige Mari-Liis Sepper rääkis, et usaldamatus kohtusüsteemi vastu tuleb sellest, et ohver on kuulnud lugusid, kuidas politsei poole pöördumisest pole olnud kasu.

Sepperi sõnul peaksid ühiskonnas hoiakud muutuma. "Kui ühiskonnas on madal seksuaalkultuur, peegeldub see ka kohtueelses menetluses menetlejatel, samamoodi kohtusüsteemis," ütles Sepper.

Põhja prefektuuri seksuaalkuritegude grupi juht Reimo Raivet ütles, et paljud juhtumid ei jõua kohtusse või kukuvad seal kokku, sest tegemist on tihti sõna-sõna-vastu-olukordadega. Samuti kehtib süütuse presumptsioon. Kohtueelses menetluses peab politsei leidma piisavalt tõendeid, ning sellega nähakse vaeva, rääkis Raivet.

Hintsi juhtumile sarnaseid kaasuseid, kus kuritegu pandi toime rohkem kui kümme aastat tagasi, menetletakse siiamaani, ütles Raivet. "Alates 2007 võeti vastu seadus, et juhtumid hakkavad aeguma alles 10 aastat pärast seda, kui alaealine sai täiskasvanuks. See võimaldab väärkohtlejate üle kohut mõista ka 10–20 aastat pärast kuriteo sooritamist."

Jurist Robert Sarv ütles, et alati tuleb pärast ohvriks langemist pidada nõu asjatundjaga ning rääkida enda lugu, et õigussüsteem saaks sellega edasi tegeleda. Tardumist kutsutakse juriidikas abitusseisundiks ning selle seisundi ärakasutamine on vägistamise, selgitas Sarv.

Henno ütles, et selliseid juhtumeid, kus pole tegemist sõna-sõna-vastu-olukorraga, jõuab kohtutesse palju, kuid kohtutes valitseb tõendite osas hierarhia. "Müstika, miks mõned tõendid pole kohtu jaoks piisavad," lausus Henno.  

Raivet ei nõustunud Hennoga, et kohus on erapoolik. Politsei grupp on õigeksmõistvate juhtumite pealt õppinud, mida teisiti teha, et kohtus õiglane otsus tuleks, selgitas Raivet.

Sepper kommenteeris, et Praxise uuring kinnitas Henno väidet, et kohtutes on mitteametlik hierarhia tõendite suhtes. "Kohtunikud ja menetlejad ei pruugi olla kursis, et traumareaktsioonid on inimestel erinevad. Kuigi teadlikus on paranenud, on pikk tee minna," sõnas Sepper.

Sarv rääkis, et juriidilise hinnangu andmine toimub reeglite alusel, ning on kohtuniku töö panna tõendite põhjal terviklik pilt kokku. "Moraalne ja juriidiline hinnang ei pruugi alati kokku langeda," märkis Sarv.

Henno sõnul on probleem, et seksuaalvägivalla üle mõistavad kohut inimesed, kes ei mõista seksuaalvägivalda. Saksniit ütles, et seksuaalvägivald mõjutab inimest terve elu ning menetlejate eelteadmised ja inimlik lähenemine on väga olulised.

Saatekülalised olid üksmeelel, et nõusolekuseaduse vastuvõtmine, mille kohaselt peavad mõlemad partnerid kinnitama oma nõusolekut seksuaalaktiga, muudaks olukorda paremaks.

Sepper rääkis, et Eesti kohtueelse menetluse eksperdid ütlevad, et nõusolekuseadust on vaja. Ta selgitas, et nõusolekupõhine kultuur ennetab seksuaalvägivalda.

 "Nõusolekuseadus on vajalik, sest see on kultuuriküsimus. Aga enne kui ei muutu kohtunike suhtumine, ei muutu midagi," ütles Henno.

Jurist Sarv ütles, et kohtupidamise tehnilist poolt nõusolekuseadus ei muudaks aga sellegipoolest toob see kasu.

Raivet lausus, et nõusolekuseaduse vastuvõtmine saadaks õige sõnumi. Ta lisas, et ühiskondlikud hoiakud peavad muutuma ning ohver jääb ikkagi ohvriks, sõltumata kohtuotsusest.

Saksniit ütles, et ohvrile on oluline selgitada, miks tuli juriidiliselt tema jaoks ebaõiglane otsus.