Kui 2020. ja 2021. aastal kaevandati Keskkonnaameti andmetel põlevkivi alla poole lubatud 20 miljonist tonnist, siis 2022. aastal oli selleks koguseks 10,79 ja eelmisel aastal 10,16 miljonit tonni.

Eestis neljast põlevkivikaevandajast langes põlevkivi kaevandamine vaid Enefit Poweris, kus kaevandati põlevkivi 5,4 miljonit tonni, samas kui aasta varem oli see kogus 6,2 miljonit tonni.

Kogu neile lubatud 3,4 miljoni tonni suuruse põlevkivikoguse tõi Ojamaa kaevandusest taas maa peale VKG.

Kahest väiksemast kaevandajast suurema, Alexela Gruppi kuuluva Kiviõli Keemiatööstuse kogus tõusis üle-eelmise aastal rekordiks olnud 937 600 tonnilt 2023. aastal esimest korda üle miljoni tonni. Eelmisel aastal oli see kogus 1,2 miljonit tonni.

Kunda Nordic Tsemendi ehk uue nimega Heidelberg Materials Kunda Ubja karjäärist kaevandati eelmisel aastal põlevkivi 136 208 tonni ehk üle 50 000 tonni rohkem kui aasta varem.

Põlevkivikaevandajad maksavad ressursitasu nii kasutatava kui ka kaevanduse käigus kasutamiskõlbmatuks muutunud põlevkivi eest. Nii maksti 2022. aastal 13,8 miljoni tonni põlevkivi eest ressursitasu 81 miljonit eurot.

Möödunud aastal deklareeriti 13,25 miljoni tonni põlevkivi kaevandamisel ja kasutuskõlbmatuks muutmisel ressursitasu 42,17 miljonit eurot. Keskkonnaameti sõnul on põlevkivi kaevandamises keskkonnatasu seotud nafta maailmaturu hindadega: kui maailmaturu hinnad on kõrged, laekub ka keskkonnatasu rohkem, kui aga hinnad on madalamad, siis laekub ka tasu vähem.