Kui Keskkonnaameti andmetel kaevandati 2021. aastal põlevkivi 9,2 ja 2022. aastal 10,7 miljonit tonni, siis keskkonnatasu maksid põlevkivitööstused märksa suuremate koguste pealt. "Kui 2021. aastal deklareeriti 12 miljoni tonni põlevkivi kaevandamisel ressursitasu 24,7 miljonit eurot, siis 2022. aastal deklareeriti 13,8 miljoni tonni põlevkivi kaevandamisel 81 miljonit eurot ressursitasu," teatas Keskkonnaamet.

Keskkonnaameti keskkonnatasuosakonna juhataja Ahto Eesmäe põhjendas arvude erinevust järgmiselt: "Keskkonnatasuga maksustatud põlevkivikogus ja kaevandatud põlevkivikogus erinevad teineteisest sellepärast, et kaevandajad maksavad ka kaevandamata jäänud põlevkivikoguste eest. Põlevkivikaevandustes jääb kaevandamise tehnoloogilistest põhjustest tingituna umbes 30-40 protsenti põlevkivist kaevandamata ja seda edaspidi kasutada ei saa - see muutub kasutuskõlbmatuks. 2021. aastal muutus selle tõttu kasutuskõlbmatuks 2,8 mln tonni põlevkivi ning 2022. aastal 3,1 mln tonni põlevkivi."

Keskkonnaameti maapõuebüroo peaspetsialisti Tiit Rahe sõnul on põlevkivi jääkvaru Eesti mäeeraldiste peale kokku 562 miljonit tonni, sellest kaevandatavat jääkvaru 479 miljonit tonni.

Eestis on 18 kehtiva keskkonnaloaga mäeeraldist põlevkivi kaevandamiseks. Load on jagatud nelja ettevõtte vahel: Enefit Power AS (11 luba), OÜ VKG Kaevandused (4 luba), Kiviõli Keemiatööstuse OÜ (2 luba), AS Kunda Nordic Tsement (1 luba).

Kui vaadelda kõiki tegutsevaid (Narva/Sirgala, Estonia, Ojamaa, Põhja-Kiviõli ja Ubja) põlevkivikarjääre ja põlevkivikaevandusi, siis on nendes põlevkivi jääkvaruks umbes 272,8 miljonit tonni põlevkivi, millest Maa-ameti geoportaali info kohaselt on kaevandatav varu 237,5 miljonit tonni.