Ratas edestas riigikogu aseesimehe valimistel Allerit

Arvatult valiti riigikogu spiikriks tagasi Lauri Hussar ja esimeseks aseesimeheks Toomas Kivimägi. Opositsioonile kuuluva riigikogu teise aseesimehe koha sai koalitsiooni toel aga Jüri Ratas, kes edestas salajasel hääletusel Arvo Allerit.
Ainus intriig seekordsetel riigikogu juhatuse valimistel oli teise aseesimehe valimine, kuhu opositsioon ei suutnud taas ühist kandidaati esitada ning sellele kohale kandideerisid EKRE saadik Arvo Aller ja veebruarist Isamaasse kuuluv Jüri Ratas, kes oli ka seni teine aseesimees.
Salajasel hääletusel sai Kivimägi 48, Ratas 27 ja Aller 21 häält. Kehtetuid sedeleid oli üks. Seega valiti riigikogu esimeseks aseesimeheks Kivimägi ja teiseks aseesimeheks Ratas.
Allerit lubas enne hääletust lisaks EKRE-le toetada ka Keskerakond, samuti sai ta arvestada aknaaluse Kalle Grünthali toetusega. Neil saadikutel on riigikogus kokku 23 häält. Et neljapäevaselt istungilt puudusid välislähetuse tõttu keskerakondlased Andrei Korobeinik ja Lauri Laats, oli Alleri 21 häält loogiline tulemus.
"Ükski meie fraktsiooni liige ei pidanud võimalikuks Jüri Ratast toetada pärast seda, kui ta on Keskerakonnast lahkunud ja ühinenud Isamaa erakonnaga," sõnas Keskerakonna fraktsiooni liige Vadim Belobrovtsev.
Ratas lootis lisaks Isamaa saadikutele valimistel tuge nii Keskerakonnast SDE-sse lahkunud saadikutelt, aknaalustelt kui ka koalitsioonilt. Seda tuge ta ka sai, millele aitas arvatavasti kaasa ka nelja partei koostöö Tallinna uue võimuliidu kokkupanekul. Keskerakonnalt ja EKRE-lt Ratas toetust ei küsinud.
"Need olid koos nii tugevas monoliidis, et oli aru saada, et sinna betoonvalusse ühtegi mõra lüüa ei saa," ütles Ratas.
Reformierakonna fraktsiooni esimees Erkki Keldo ütles, et ka Isamaa käis koalitsioonilt Ratasele toetust küsimas. "EKRE kandidaat, me ei näe, et oleks kuidagi sobiv riigikogu juhatusse, siis osad koalitsiooni liikmed toetasid opositsioonilist Isamaa kandidaati," ütles Keldo.
Riigikogu esimehe valimistel seati üles ainsana Eesti 200 saadik Lauri Hussar, kes sai 64 poolt- ja 28 vastuhäält. Kehtetuid hääletussedeleid oli viis.
EKRE esimees Martin Helme ütles Allerit üles seades, et üldiselt on riigikogus kombeks olnud, et riigikogu juhatuses on ka esindaja suurimast opositsioonierakonnast, milleks praegu on 16 mandaadiga EKRE.
"See reegel läks eelmisel aastal lappama. Arvo iseloomustamiseks võin öelda: esiteks tuleb öelda, et ta on Virumaalt pärit – Viru veri ei värise –, on töökas, on aus, peab sõna, ei ole kunagi hüpanud erakondadest üle ega reetnud ühtegi oma kaaslast," torkas Helme hiljuti erakonda vahetanud Ratasele.
Reinsalu: Ratas on hindamatu aare
Isamaa esimees Urmas Reinsalu ütles Jüri Ratase kandidatuuri üles seades, et Ratase kogemustepagas riigikogu töö korraldamisel on olnud väga pikk.
"Võib-olla pikim isegi vabanenud Eesti parlamendi juhatuse liikmete kogemusest. Ja seetõttu tema tasakaalukus ka kriitiliste konfliktsituatsioonide, mida siin viimasel aastal on ette tulnud, lahendamisel riigikogu juhatuses on hindamatu aare parlamendi töö korraldamisel," sõnas Reinsalu.
Pärast hääletustulemuste selgumist ei varjanud Mart Helme pettumust ja avaldas arvamust, et hääletustulemused näitavad, et parlament on liikumas autoritaarsuse suunas.
"Jüri Ratas kui Isamaa esindaja on kontrollitud opositsiooni esindaja. See ei ole tegelikult võimule, koalitsioonile vastanduva opositsiooni esindaja riigikogu juhatuses," arvas Helme.
Esimehest ja kahest aseesimehest koosnev riigikogu juhatus korraldab riigikogu tööd. Juhatus valitakse riigikogu liikmete hulgast ja tema volitused kestavad ühe aasta. Riigikogu esimees on presidendi järel teine isik riigis, kes võib vajaduse korral ajutiselt täita presidendi ametiülesandeid.
Toimetaja: Urmet Kook, Anne Raiste, Merili Nael